Menu

Riigiprokuröri väide 14.12.2021: need, kes avaldavad blogis menetluse kohta infot, ei saa Eesti Vabariigis toimuvas kriminaalmenetluses oma kriminaaltoimikuga iseseisvalt tutvuda !!!

0 Comments

15.12.2021 Eesti Ekspress, T.Vahter  kirjutab:  Altkäemaksu võtmise süüdistusega kohtu alla antud kohtunikul Eveli Vavrenjukil pole õigust tutvuda iseseisvalt oma kriminaalasja toimikutega.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95388417/kohtunik-vavrenjuk-ei-tohi-oma-toimikut-uksi-lugeda

Riigiprokuratuur on kehtestanud antud kriminaalasja materjalidele täieliku koopiate tegemise keelu. Vavrenjuk ja teised kohtualused tohivad tutvuda 14 toimikuga ainult oma advokaatide büroodes kaitsjate juuresolekul. See muudab neil enda kaitse ettevalmistamise oluliselt raskemaks.

 

Riigiprokurör Alar Lehesmets vastas, et seadus lubab koopiate tegemist keelata. Vavrenjuki süüasjas olevat vaja kaitsta kellegi isikuandmeid. Lõpuks nõustus prokurör, et „tuleb vaadata see asi uue pilguga läbi“.

 

Kuidas teile meeldiks see, kui teie suhtes algatatakse kriminaalmenetlus, seda tehakse ilma  tegeliku info või teabe või aluseta (vt.https://kuklase.ee/2021/12/09/palju-onne-kas-tana-on-ka-oigusliku-korruptsiooni-vastase-voitluse-pidupaev/?fbclid=IwAR3nxIP1hlVUBNKGC08Ixo2J4ZRDM-jIOg9otYx4dCQ-PtjrAIxEh4W-YTU ), jälitatakse 7 kuud, menetletakse aastaid ja isegi peale kriminaaltoimiku kohtusse saatmist pole teil võimalik enda kohta kogutud kriminaaltoimikuga iseseisvalt tutvuda ja teie kohta kogutud andmeid iseseisvalt analüüsida. Koopiaid ei anta, sest vaja on „kaitsta“ toimikus olevaid isikuandmeid. Küll aga on lubatud advokaadi juuresolekul näitena  need kriminaaltoimiku 4000 lk. käsitsi ringi kirjutada või pähe õppida, siis need isikuandmed „kaitset“ ei vaja!

 

Oot kas me elame Eesti Vabariigis või Turkmeenias? Miks Eesti prokuratuur ei võimalda inimesel ennast reaalselt kaitsta?  

Prokuratuur väidab, et seadus lubab neile koopiate tegemist takistada ja seda juba üle 10 aasta aga prokuratuur tõlgendab ja rakendab seda neile antud õigust tegelikkuses absoluutse keeluna!

 

On ilmne, et seadusandja seda niisuguse keeluna ei mõelnud, aga prokuratuur tõlgendab seda endale meelepäraselt, sest kuidagi on isik vaja ju ennast süüdi tunnistama sundida! Mingi aeg põhjendati taolist keeldu sellega, et isikul pole õigusteadmisi ja ta nagunii ei oska ennast kaitsta  – prokuratuur „muretses“ sellepärast, et isik ju nagunii ei oska ennast kaitsta! Aga kui isikul on õigusteadmised, kogemus jne.

 

Mis siis nüüd on viga? Kas taoline olukord saab olla kooskõlas ka põhiseadusega?

Mida peale hakata nende põhiseaduse hulgaliste deklaratiivsete sätetega?

 

On üldteada põhiseaduse §-s 22 sätestatud põhimõte, et keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.

 

Teatud mõttes on isegi naljakas eelviidatud põhiseaduse sätet lugeda. Eelviidatud artiklis püstitatud probleemi valguses võiks prokuratuur toetuda just sellele sättele ja väita, et see säte keelab süüdistataval kriminaaltoimikuga iseseisva tutvumise, sest mitte keegi ei pea oma süütust tõestama –  prokuratuur ise tõendab ja seetõttu pole inimesele tema kohta kogutud kriminaaltoimiku andmeid üldse vaja! Oleks ju tore.

 

Antud näite puhul on ju küsimus ju selles, et kriminaalasjas on 14 köidet ehk siis üle 4000 lk. andmeid, millest ei tohi koopiaid teha aga prokurör „lubab“ lugeda ja „pähe õppida“ või käsitsi ringi kirjutada vaid advokaadi juuresolekul!  Ka prokurör võiks siis toimiku pähe õppida või käsitsi ringi kirjutada ja tulla siis istungile!  Kas pole mitte täielik absurd?

 

On ilmne, et andmetega tutvumise takistamisel on prokuratuuri eesmärk enamuses siiski süüdistatavaid lihtsalt blokeerida ja kiusata, sest võim muudab paljusid. Soovitakse  saavutada  taolist tulemust, mis on endale pähe võetud ja just see annab ka neile oma tegevuse tarvis sisemise õigustuse!

 

 

Isegi kui nüüd oleme kohtumenetluses, siis nüüd peaks kohtunik otsustama, kas süüdistatavad peaksid kriminaaltoimikust koopiad saama, aga Eesti kriminaalmenetlus on tänasel hetkel ju taoline, kus kohus ise ei tohi enne üldmenetluse sisulist lõppu neid kriminaaltoimiku materjale näha!

 

No kuidas saaks kohtunik üldse otsustada süüdistatavatele koopiate osalise või täieliku andmise või mitteandmise, kui kohtunik ka ise ei tohi samal ajal neid kriminaaltoimiku materjale näha? Oleme jõudnud oma nn. võistleva menetlusega täielikku absurdi!

     

Prokuratuuri huvi jätkata isikute menetluslikku kiusamist kinnitab ka ebaseadusliku tegevuse ja valetamise tõttu taandatud prokurör T. Perni asendajana ametisse määratud prokurör A. Lehesmetsa nägemus 14.12.2021:  prokuratuur rõhutab, et seatud kaitsevajadus on olnud tingitud mh ka sellest, et üks süüdistatavatest – O. Kuklase – on menetluse andmeid avaldanud oma blogis.

 

No tule taevas appi !  Kas T. Perni vahetu alluva – prokurör A. Lehesmets – arvates on tõesti Advokaadibüroo Kuklase  & Partnerid poolt T.Perni ning peaprokurör A. Parmase ebaseaduslike ja küüniliste kriminaalmenetluslike tegevuste blogis kirjeldamine nii olulise tähendusega „nähtus“, et see annab T. Pernile ja A. Lehesmetsale põhjuse Kuklasele ja Vavrenjukile kriminaalasja materjalide tutvustamisest ja koopiate tegemisest keelduda?  Kas A. Lehesmets arvates peaks mingeid piiranguid rakendama ka ajakirjanik T.Vahterile, sest ka tema avaldab neid menetluse andmeid, mis on niigi avalikud!

 

Just viimasel, 14.12.2021 toimunud eelistungil nähtus prokurör A.Lehesmets tegevusest ja käitumisest, et lisaks muule küünilisusele, ei ole ka uuele asendusprokurörile valetamine võõras!

 

Esmalt ütles prokurör A.Lehesmets 01.12.2021 kohtuistungil, et ta pole antud kriminaalasjas kaitsja M.Mahlapuu kaitseakti saanud. Advokaat M.Mahlapuu saatis kaitseakti prokuratuurile juba 25.11.2021 ja selle kohta saatis prokuratuuri kantselei kinnituse 25.11.2021 kell 17:58 !!! Algselt tundus, et prokurör lihtsalt polnud kaitseakti veel kätte saanud, kuigi juba sellel istungil väitis A. Lehesmets, et selles kaitseaktis (mida ta enda väitel „polnud saanud“!!! ) on O. Kuklase esitanud liialt palju emotsionaalseid väiteid. Kummalisel kombel, aga see anomaalia jätkus ka edasiselt!  14.12.2021 eelistungil väitis prokurör A. Lehesmets, et tema ikkagi pole seda kaitseakti saanud. Peale seda kui advokaat kohtuistungil tõestas, et ta saatis kaitseakti 25.11.2021 nii kohtu aadressil,  kui prokuratuuri aadressil info@prokuratuur.ee asus A. Lehesmets väitma, et prokuratuuril on nii suur „kantselei“, et sealt ei ole tema suutnud seda kahe nädala jooksul üles leida! No ei ole usutav  ja milleks üldse taolist komejanti korraldada?

 

Lisaks, A.Lehesmets püüdis veel ka 14.12.2021 kohtuistungil väita, et O.Kuklase (või tema kaitsja) pole varasemalt ka toimikumaterjalidest koopiaid üldse küsinud, mis on samuti järjekordne vale! A.Lehesmets pole tõenäoliselt suutnud prokurör T.Pern poolt temale „pärandatud“  kriminaalasjast või „kantseleist“ üles leida O.Kuklase poolt juba 07.10.2020 esitatud toimikumaterjalidest koopiate saamise taotlust ja sellele T. Pern poolt 05.11.2020 keeldumist, O. Kuklase 25.11.2020 uut taotlust ja A. Parmase poolt 21.12.2020 „jõulukingitusena“ edastatud järjekordset toimikumaterjalidest koopiate keeldumist.  

 

Arvan et taandatud riigiprokurör T. Perni asendusprokuröri A. Lehesmetsa teadmised varasemast menetlusest ja sellega seotud dokumentidest tulenevad pigem T. Perni poolt info teadlikust varjamisest ja T.Pern poolt antud menetluse edasisest nö. varjatud juhtimisest. Kogu menetlus on olnud juba algusest peale T.Perni ja/või temaga seotud isikute kontrolli all ja T.Perni taandamine oli temale ja temaga seotud isikutele „halb üllatus“. Seda kõike kinnitab asendusprokurör A. Lehesmetsa kohtuistungil väljendatud teadmatus, eksitamised või valetamised ning ka 13.12.2021 T. Perni poolt koostatud ja 14.12.2021 A. Lehesmets poolt kohtule esitatud seisukohad kaitseaktide kohta. 

 

Antud dokumendist nähtub otseselt, et selle tegelik koostaja on valetamiste ja ebaseadusliku käitumise tõttu taandatud riigi juhtivprokurör T. Pern. Iga üks võib selles lihtsasti veenduda:

 

Kokkuvõtvalt saan aru, et kogu see teema on menetluses mitteolevatele inimestele raskesti mõistetav ja uskumatu!

 

Loodetavasti saavad kogu selle menetluse jaburustest paremini aru need, kes on minu postitusi järjekindlalt lugenud. Saan vaid tõdeda, et mõnede riigiprokuröride arusaam valetamisest ja Eesti kriminaalmenetluse rakendamisest ei peaks ennast õigusriigina määratlevas Eestis olema normaalne.

 

Tegelikkus on aga see, et enamusel juhtudel satuvad kriminaalmenetlusse just need inimesed, kes taoliste prokuröride „tegevusele“ ei oska tähelepanu pöörata või lasevad ennast taolistest eksitamistest või valetamistest ära lollitada ning isegi kui mõni kohtunik julgeb neid taandada, siis ei tähenda see neile tegelikkuses mitte midagi. Nad saavad jätkata oma ebaausat „tegevust“ ka asendusprokuröri „selja tagant“!  

 

Ma ei väsi rõhutamast, et enamus prokuröre teevadki oma tööd kohusetundlikult ja tegid seda mistahes riigikorralduse ajal. Õiguskorra tagamine on hädavajalik ja tänuväärne tegevus aga mõnedele isikutele võim lihtsalt ei sobi ja kui inimene tunneb, et tema poolt teostatava võimu üle puudub tegelik järelevalve, siis jõuame lähiajal järjekordsesse nõukogude aega, kui me seal selle nn. õigusriigiga juba tegelikkuses ei ole!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga