Märksõnad: PRIA toetused, Riigikohtu otsus, Riigikohtu seisukoht, PRIA toetuste rahuldamine, PRIA vaidemenetlus, riigivastutus, kahju hüvitamine.
Kuklase & Partnerid vandeadvokaat Karin Antsov esindas ettevõtet Rosra OÜ, kes taotles PRIA toetust mesindusega tegelemiseks. PRIA tuvastas vaidemenetluse käigus enda eksimuse. Vaatamata sellele puudub ettevõttel võimalus saada PRIA toetust, sest kogu toetusperioodi raha on ära kasutatud.
Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad kohtuasjas nr 3-16-1048 osas (PRIA toetused)
Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2019 otsuses kohtuasjas nr 3-16-1048 on Riigikohus jäänud oma senise praktika juurde, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust ainuüksi põhjusel, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele.
Toetuse taotlejale ei loo subjektiivset õigust otsus, millega tunnistati kehtetuks sellise taotluse rahuldamata jätmise otsus, mille puhul on tuvastatud PRIA enda eksimus toetuse määramata jätmisel. Subjektiivne õigus saada toetust tekib taotluse rahuldamise otsusega toetuse määramisest, millega ühtlasi tekib isikul õigus nõuda toetuse väljamaksmist vastavalt toetuse määramise tingimustele.
Samas selgitab Riigikohus, et kuigi investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust otsuse alusel, millega on toetuse saamise taotlus jäetud ekslikult rahuldamata, ei tähenda see seda, et toetuse õigusvastaselt määramata jätmise korral oleks välistatud kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse alusel.
Kas ebaõigesti toetusest ilma jätmise tõttu on taotlejal tekkinud kahju, tuleb igal juhtumil hinnata eraldi kahju hüvitamise põhimõtete järgi. Samas peab pidama silmas, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Rosra OÜ esindaja vandeadvokaat Karin Antsovi kommentaar Riigikohtu 02.04.2019 lahendis kohtuasjas nr 3-16-1048 käsitletud kaasusele PRIA toetuste osas
Rosra OÜ taotles aastal 2015 PRIA-lt investeeringutoetust mesinduse arendamiseks taotlusvoorus maaelu arengukava 2007 – 2013 alusel. PRIA jättis 23.11.2015 otsusega Rosra OÜ taotluse rahuldamata. PRIA otsuse kohaselt rahuldati paremusjärjestuse alusel taotlused, millele oli antud vähemalt 15,5 hindepunkti, kuid Rosra OÜ-le oli antud 13,37 hindepunkti.
Rosra OÜ esitas PRIA otsusele vaide, sest taotluse hindamisel oli jäetud arvesse võtmata objektiivne asjaolu, et taotleja juhatuse liikmel on nii põllumajandusalane kui ka majandus- või juhtimisalane haridus. Tegemist oli asjaoluga, mis oli PRIAle teada ka algse hindamise ajal, kuid millega teadlikult ei arvestatud.
Vaie rahuldati ning vaideotsuse alusel sai Rosra OÜ 18,17 hindepunkti, mis tähendas seda, et Rosra OÜ taotlus oleks kuulunud rahuldamisele, kui PRIA oleks algselt hinnanud punkte õigesti.
02.03.2016 tegi PRIA otsuse, millega jäeti Rosra OÜ taotlus PRIA toetuse saamiseks rahuldamata põhjusel, et konkreetse meetme raames eraldatud rahalised vahendid on ära kasutatud ning järgmise programmiperioodi raha arvel ei ole lubatud varasemaid taotlusi enam rahuldada.
Seega oli Rosra OÜ pandud olukorda, kus PRIA on vaidemenetluse käigus tuvastanud enda eksimuse ning Rosra OÜ taotlusele antud hindepunktid võimaldanuks toetuse saamist, kui PRIA oleks algselt korrektselt käitunud, kuid vaatamata sellele puudub Rosra OÜ-l võimalus saada toetust, sest kogu toetusperioodi raha on ära kasutatud.
Rosra OÜ pöördus enda õiguste kaitseks Tartu Halduskohtusse 26.05.2016. Tartu Halduskohus rahuldas 21.11.2016 otsusega Rosra OÜ kaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata 20.02.2018 otsusega. Riigikohus otsustas võtta PRIA kassatsioonkaebuse menetlusse 28.06.2018 ning tegi alama astme kohtute otsuseid tühistava lahendi 9 kuud pärast kaebuse menetlusse võtmist.
Seega selleks ajaks, kui Rosra OÜ sai Riigikohtust lahendi, millega anti õigus PRIA-le vaatamata PRIA ilmselgest rikkumisest, oli Rosra OÜ osalenud enda huvide kaitseks vaidemenetluses ja kohtumenetluses üle kolme aasta. Riigikohus selgitab, et isikul ei saa tekkida subjektiivset õigust toetuse saamiseks isegi juhul, kui on tuvastatud, et toetus on määratud õigusvastaselt, kuid tal on võimalus pöörduda eraldi menetluse raames uuesti riigi poole ja taotleda kahju hüvitamist (peale seda, kui on selja taga kolme aasta pikkune menetlus).
Kusjuures kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Eelnevalt esitatud kronoloogia põhjal võib igaüks ise arvutada, kas Riigikohtu lahendi tegemise ajaks on Rosra OÜ jaoks kolme-aastane tähtaeg möödunud või mitte.
Postitus avaldatud 30.07.2019