L.Perling pakub välja laiema diskussiooni avaliku sektori ja erakondadega suhtlemise ning erakondliku kuuluvuse teemal! 

Soovitan kuulata/vaadata tänahommikust (22.01.2021) Terevisiooni (https://etv.err.ee/1230841/terevisioon alates 42. minutist) ja eelkõige seda, kuidas endine riigi peaprokurör räägib õiglusest ja õigusest, kritiseerides sealjuures tema enda ametisoleku viimasel kuul (jaanuaris 2020) Keskerakonna rahaasjade suhtes algatatud kriminaalasja tulemit.  

Ilmselt paljudele on ju teada see, et endise peaprokuröri L. Perlingu ja praeguse peaprokuröri A.Parmase ja nende üle järelevalvet tegeva, endise Kaitsepolitsei juhi ja praeguse justiitsministri, R.Aegi näol on tegemist erakonna Isamaa liikme, otseselt ja lähedalt seotud isikutega !

A.Parmas oli Isamaa liige 2006 kuni 2013 ja tümitas avalikult veel 2019 aastal Keskerakonda, seda enne peaprokuröri ametisse astumist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88403535/peaprokurori-kandidaat-tumitas-keskerakonda-kohukesed-korruptsioon-igal-tasandil

Iseenesest ei ole erakondlik kuuluvus ju halb, kuid kui avalikult deklareerivad tipp-prokurörid tohutut erapooletust ja objektiivsust, siis millisena paistab – näib tegelikkus?

Kui L.Perling on täna jätkuvalt ametis olev riigiprokurör (tõsi, kelle tegevus on staaži kestmise vajadusel väidetavalt vaid peatatud), kas siis tõesti on õiglane ja õiguspärane kui Riigitelevisioonis arutleb eetilisuse (õige-vale, seadusliku-ebaseadusliku käitumise) üle inimene, kelle erapooletuse rikkumise on tuvastanud prokuratuuri eetikanõukogu.

Prokuratuuri eetikanõukogu teatas, et kuna prokuröridel on seadusest tulenevalt keelatud olla erakonna liige, on eetikanõukogu arvates ebaeetiline olla ka erakonna liikmeühenduse toetajaliige, kuna toetajaliikmeks astumine ja toetajaliikmena tegutsemine võib seada kahtluse alla prokuröri – prokuratuuri sõltumatuse. Eetikanõukogu hinnangul kehtivad samad põhimõtted prokurörile ka siis, kui tema teenistussuhe on peatunud.

Isegi peaprokurör Andres Parmas (samuti olles varasemalt pikalt Isamaa liige ja Keskerakonda otseselt vihkavate avalduste esitaja) on nõustunud täielikult eetikanõukogu hinnanguga.

Mida on see „hukkamõist“ siis kaasa toonud? Mitte midagi!

1. Prokuratuuri eetikanõukogu teeb L.Perlingu suhtes sisuliselt „süüdimõistva“ otsuse, aga L.Perling leiab, et see on jama!  
2. Kas ta pöördus kohtusse, et oma seisukohta kaitsta, sest eetikanõukogu poolt avaldatu oli ju tema arvates vale? Kas ta võtab „mingi“ vastutuse? Õigust mõistab ju kohus nagu prokurörid ise kogu aeg püüavad rõhutada!  
3. Mida teeb L.Perlingu rikkumise osas peaprokurör ja/või justiitsminister? Taolisele tuvastatud rikkumisele peaks järgnema distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetlus.  
4. Prokuratuur aga ei tee mitte midagi, sest jutt käib ju tipp- prokurörist ja see on järjekordne näide, kus tipp-prokuröridele eetika või seadused ei kehti ja nad saavad väita, et neid pole rikkumiste eest karistatud, sest mistahes rikkumise osas menetluse algatamine on ju ainult prokuratuuri monopol! Kui aga rikkumise osas asja keegi ei algata, siis ei saa ka kohus ju „õigust“ mõista!  Lihtne loogika ja isik on prillikivi !   
5. Keskerakonnast Mailis Reps rikub eetikat või seadust ? M. Reps võtab poliitilise vastutuse? Mida see tähendab? See ei tähenda midagi!
6. Värske korruptsiooniasi, mille keskmes on M. Korb (Keskerakond)  ja K. Kracht ( EKRE) ! Mida sellest järeldada? Kas A.Parmas sai nüüd „kohukestele“ jälile, millele ta 2019 teravalt viitas !
7.  Ka SDE-l on omad luukered – endise peaprokuröri Jüri Pihli osas oli samuti oma varasema ametiseisundi/peaprokuröri staatuse ärakasutamisest tulenev skandaal, kuid sinna see ka jäi.  

Kes seda enam tahab mäletada.

–  Elamislubade skandaal Isamaaliidus – https://et.wikipedia.org/wiki/Elamislubade_skandaal

Jutt oli ju venelastele väga suures hulgas elamislubade sebimisest ! No kes seda enam tahab mäletada!

Prokuratuuri eetikanõukogu kirjutab L.Perlingu kohta : “Erakonna toetajaliikmeks olek ei sobi kokku prokuröri ametiga ning seda sõltumata faktist, kas prokuröri teenistussuhe on parasjagu peatatud või mitte. Antud juhul on hinnatud kitsalt prokuröri kuulumist erakonna liikmeühenduse toetajate hulka ning praegu ei räägi me prokuröri tegutsemisest poliitikuna. Loodan väga, et kõik prokurörid mõistavad seda ning selle vastu ei eksi,” märkis Parmas.

L.Perlingu hinnang oma rikkumisele – pole probleemi  : võiks avada laiema diskussiooni avaliku sektori ja erakondliku kuuluvuse teemal !

L.Perlingu arvates ei oleks parem olnud see kui ta oleks edasi tegutsenud varjatult !!!

Mida see tähendab? Kui „ausalt“ ütledki, et tegutsesid prokurörina ebaseaduslikult/ebaeetiliselt ja tegelikkuses olid konkreetselt ühe erakonna toetaja –  see vist on tõesti palju parem ! 

Võib-olla tõesti on taoline ausus parem, aga ainuke probleem on selles, et Perling peaks siis ka puhtsüdamlikult selgitama, mis ajast ta prokurörina töötades on Isamaa huvides tegutsenud, millal tekkis temal nn. vaimne side ja miks ta peale seda prokuröri ametist ei lahkunud. Arvan, et enamus nõustuvad minuga, kui väidan, et mõtlevatel inimestel kujuneb erakondlik kuuluvus, eelistused mitte hetkega vaid aastatega! 

L. Perling ju teab, et prokuratuur ja prokurörid ei peaks tegutsema ja olema erakondliku eelistusega.

 Valimistel osalemise õigus ei muuda prokuratuuriseaduses ja eetikakoodeksis määratletud põhimõtteid.

Keskerakonnal ja Krachtil pole „seljataga“ kaitsvat ja „sõltumatut“ prokuratuuri. Aga kas nad peaksid nüüd samamoodi käituma – avama (enda kaitseks) selle kriminaalasja uurimise ajal – laiema diskussiooni avaliku sektoriga suhtlemise ja erakondadega suhtlemise ning erakondliku kuuluvuse teemal! 

 H. Teder on ju kõiki erakondasid sadades tuhandetes toetanud ja vääriks samuti kriminaaluurimise ja/või hukkamõistu asemel vaid avalikku diskussiooni!  

Kokkuvõte: Prokuröridel on olemas ju eetikakoodeks ja enamus prokuröre seda kindlasti järgivad, sest vastasel juhul peavad nad oma ametikohalt lahkuma. Nagu ma ka eelnevates postitustes olen kirjutanud siis eetikakoodeks ei kehti T. Pernile ja antud näidete  puhul ka L. Perlingule. Neile rakendub aususe ja huvide konfliktis tegutsemise eest vaid avalik diskussioon ja Parmas vaikib !     

§ 1. Eetikakoodeksi reguleerimisala

(1) Eetikakoodeks sätestab nõuded prokuröride ametieetikale ning käitumisele.

(3) Prokurör järgib eetikakoodeksit alates prokuröriks saamise hetkest kuni

prokuröriametist lahkumiseni.

§ 2. Prokuröri käitumise üldreeglid

4) täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil,

laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial;

8) ei esita teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet;

§ 3. Põhimõtted

(3) Prokurör arvestab kohtueelse menetluse juhina kannatanute ja tunnistajate seaduslike huvide ja õigustega ning tagab kahtlustatava ja süüdistatava kaitseõiguse.

(4) Prokurör esitab süüdistuse, kui ta jõuab tõendite erapooletu hindamise tulemusena veendumusele, et on alus süüdistada isikut kuriteo toimepanemises.

(5) Kui prokurör veendub pärast tõendite kogumist nende erapooletul hindamisel, et süüdistuseks ei ole alust, tagab ta kriminaalmenetluse lõpetamise või loobub esitatud süüdistusest.

§ 4. Au ja väärikus

(1) Prokurör on kohustatud käituma menetlusosaliste, tunnistajate ning teiste kriminaalmenetlusega puutumust omavate isikute suhtes ausalt, väärikalt ja viisakalt nii kõnes, kirjas kui teos. Familiaarne käitumine on lubamatu.

(2) Prokurör täidab oma ülesandeid professionaalselt, objektiivselt, õiglaselt ja ausalt.

Vältida tuleb igasugust käitumist, mis osundab prokuröri võimalikule erapoolikusele.

§ 6. Huvide konflikti vältimine

(1) Prokurör väldib oma töös perekondlikest, sotsiaalsetest ja muudest põhjustest tingitud huvide konflikti.