Eesti nn. maffia protsessil on 1,3 miljoni suurune kahtlustus/süüdistus suur teema, aga Swedbanki üle 100 miljoni euro suurune kahtlustus/süüdistus pole eriline mure?

Eesti õigusmaastiku uudised 24.03.2022:

Prokurör taotles 24.03.2022 Harju maakohtus kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavatele hotelli- ja restoraniärimeestele Hubert Hirvele ja Pavel Gammerile pikki vanglakaristusi.

Eelviidatud kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro ulatuses. Riigiprokurör Kati Reitsaku hinnangul on meeste süü tõendatud ning mõlemale tuleb mõista 12-aastane vanglakaristus. Lisakaristusena taotles riigiprokurör neile ettevõtluskeeldu viieks aastaks.

Antud uudist vaadates võiks ütelda, et karm lugu, seda enam, et Hirv ja Gammer on juba ca 4 aastat vahi all!   

25.03.2022 tuli nii Eesti Ekspressilt kui Postimehelt uudis:

 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96248003/kogu-swedbank-eesti-endine-juhatus-sai-kahtlustuse-vene-oligarhiga-seotud-rahapesus

Riigiprokuratuur esitas Swedbank Eestile ja selle üheksale endisele tippjuhile kahtlustuse rohkem kui 100 miljoni euro pesemises. Artiklis on ka ära toodud Swedbanki rahapesuga seotud isikute nimed.

Nagu viitab Eesti Ekspress, siis ei ole ükski Swedbanki juhatuse endine liige ennast kahtlustuses süüdi tunnistanud. Samuti keeldusid kahtlusalused ülekuulamisel ütluste andmisest. No mida siis varjata ? 

Prokuratuur on esitanud kahtlustuse Swedbank juhatuse liikmetele, kes olid ametis ajavahemikel 2008 kuni 2019. Eesti Ekspress on esitanud ka loetelu Priit Perens ; Robert Kitt; Ulla Ilisson, Heiki; Vaiko Tammeväli; Rait Pallo ; Kaie Metsla. Lisaks veel Toomas Tuulingule, kes oli Swedbanki endine rahapesu osakonna juhataja ja Aleksei Aversonile, kes oli Swedbanga endine kliendihaldur.

Eesti Ekspressile väidavad need isikud, et prokuratuuri esitatud kahtlustus on ebaõige.

Ei ole aga aru saada, kas ja kuhu jäi siis prokuratuuri poolt taolistes asjades tavapäraselt esitatava kuritegeliku ühenduse paragrahv. Isikute arvu ja taolisi summasid arvestades on prokuratuuri poolt see taolistel juhtudel võetud tavapäraselt kohe kasutusse?

Objektiivselt on raske uskuda, et Riigiprokuratuur julgeks antud teemas kontrollida oma vahetu ülemuse, tänase justiitsministri ja aastatel 1998–2011 AS Swedbankis kõrgel kohal töötanud Maris Lauri seotust. Maris Lauri oli ju 2014 kuni 2015 rahandusminister, kelle vastutusalasse ka rahapesu kuulub? 

Samuti on raske uskuda, et peaprokurör julgeks antud teemas kontrollida justiitsminister M.Lauri nõudel moodustatud ja A.Parmase poolt juhitud komisjoni poolt ametisse valitud ning  AS Swedbankis sise-järelvalves töötanud Indrek Tibari võimalikku seotust. Vikipeedia näitab, et I.Tibar töötas Swedbankis 2007 – 2012 , kuid Swedbanki inimesed väidavad, et alates 2016 oli I.Tibar jälle kuni 2018 Swedbank rahapesu teema järelevalvet juhtimas.  A.Parmase poolt juhitud komisjoni otsusega aga saadeti I.Tibar aprillis 2021 Ameerika Ühendriikidesse endise FBI direktori Luis Freeh asemel Swedbanki rahapesu teemasid kontrollima. Kas oli vaja kedagi päästa või saavutati just kogemuspõhiste spetsialistide abil hea tulemus?

No kui üheksa Swedbank seotud isikut on kahtluse all, saavutati vähemalt see tulemus.    

Eks kõik võimuorganid on kõigiga omavahel seotud ja raske on uskuda sõltumatu riigiprokuratuuri olemasolu. Paar postitust varem kirjutasin, et küllap leidub lõpuks ka meie väikses riigis neid nn. vilepuhujaid, kes võimu omavahel ära jagamise tülis ka siis aitavad kõiki neid „sõbralikke abistamisi“ meelde tuletada. Eks tasapisi hakkab ka nendel teemadel „jää sulama“:

Antud artikli ja kogu antud ajahetke kontekstis on ilmekas lugeda kõigi teiste Isamaaliidu liikmete tüli kõrval ka seda, kuidas kuni jaanuar 2020 ametis olnud peaprokuröri ja samal ajal Isamaaliidu liiget  L. Perlingut „sõltumatuna määratleti“ ja mistahes teemades alati aidati ja toetati:

Riina Solmani kommentaar Perlingile: „Ka, Lavly, sinu taga, kui sa olid justiitsministeeriumi haldusalas peaprokurör. Ükskõik, mida sa ette võtsid, ma toetasin 200 protsenti“!

Kes oskab või teab tausta, suudab ainuüksi sellest tsitaadist palju järeldada. Prokuratuuri seaduse § 30 lg. 1 määratleb – prokurör ei või olla erakonna liige. Aga kui siiski? No ja mis siis?

Eks see Isamaaliidu võimutüli veel jätkub ka edasiselt, aga on raske uskuda, et endine või praegune peaprokurör jne ei ole justiitsministri ja poliitikute meelevallas?