Advokaadibüroo Kuklase Partnerid esindas klienti Nxxx Kxxx OÜ ja saavutas kahes astmes olulise võidu Pankrotiseaduse § 106 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) rakendamisel.

Ei saa olla nii, et üks võlausaldajatest otsustab igasugu tähtaegasid eiravalt asuda teise võlausaldaja 2 765 216,05 euro suurust nõuet vaidlustama.

Võlanõuete vaidlustamiseks pankrotimenetluses on ette nähtud tähtajad ning need tähtajad kehtivad ühtemoodi kõigile võlausaldajatele. Ka pankrotimenetluses tuleb käituda vastutustundlikult ning seda muuhulgas tähtaegade osas. Antud olukorras asus ühte suurvõlausaldajat esindanud büroo PankrS § 106 lõikes 2 ettenähtud võimalusi interpreteerima viisil, kus püüti „kella tagasi keerata“. Taolistel juhtudel püütakse sageli tuua sisse dokumentide võltsituse vastuväide lootuses, et kohus sellega kaasa läheb.  

Tallinna Ringkonnakohus andis 07.07.2023 vastaspoole taolisele eksitavale tegevusele negatiivse hinnangu ja seda ka võlausaldaja poolt esitatud ekspertiisiakti tõlgendamise osas:

“Ehkki tsiviilasjas nr 2-20-xxxxx koostatud ekspertiisiakti oleks praeguses asjas lubatud kasutada kaudse tõendina, ei piisaks kolleegiumi hinnangul EKEI hinnangust, et kuus Exxxxxx OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut on väga suure tõenäosusega vormistatud tagantjärgi, selleks et järeldada, et ka kostja ja võlgniku vahel sõlmitud 27. detsembri 2014. a laenuleping ning 20. septembri 2016. a ja 31. oktoobri 2017. a võlatunnistused on vormistatud, sh allkirjastatud tagantjärgi. Sellist järeldust ei saa teha ka hinnates tsiviilasjas nr 2-20-xxxxx koostatud ekspertiisiakti koosmõjus muude praeguses menetluses esitatud tõenditega, kuna ükski teine tõend ei kinnita nimetatud dokumentide tagantjärgi vormistamist. Muu hulgas ei saa dokumentide tagantjärgi vormistamist järeldada sellest, et need on allkirjastatud omakäeliselt ja et selleks on kasutatud sama värvi (sinist) pastakat, kuna dokumentide omakäeline allkirjastamine on lubatud ja praktikas tavaline ning sinine on üks enam levinud pastaka värve. Võlatunnistuste koostamise ajas ei anna alust kahelda see, et need näevad välja sarnased, kuna samade poolte vahel koostatud samaliigilised kokkulepped võivadki olla sarnased, ega ka hageja väited võlatunnistuste sisu kohta.”

Antud vaidluses oleme saavutanud kliendi jaoks positiivse lahendi nii esimeses kui ka teises kohtuastmes. Analoogsetel juhtudel on varasemalt olemas ka mitu Riigikohtu ja ka ringkonnakohtu lahendit, kuid kindlust, et lõplik kohtulahend tuleb kooskõlas senise kohtupraktikaga kahjuks ei ole, sest paralleelselt on meil samadel või väga sarnastel asjaoludel teine esimese astme kohtunik teinud teistsuguse lahendi, milles esitasime apellatsiooni.  Kas küsimus on seaduse tõlgendamises või kohtuniku sõltumatuses või veel hoopis milleski muus. Eks elu ja aeg näitab 🙂