Paljudele Eestis võivad olla huvipakkuvad Euroopa Liidu kohtu värsked ülevaated. Eriti juuli 2023 lahendite osas: Euroopa Liidu Kohtu ülevaated ja kokkuvõtted | Välisministeerium (vm.ee)

Senisest õiguspraktikast lähtuvalt on Eesti kohtupraktikas käsitletud nii Euroopa Liidu toetuste tagasinõudmist kui ka erinevates riikides elavate vanemate ja laste hooldusvaidlusi liialt kitsalt. Ka pagulaste staatuse äravõtmise teemal on Euroopa Kohus olnud Eesti senisest õiguspraktikast erineval arvamusel. 

Lisaks, avalikkusele on meedia kaudu teada Euroopa Liidu ja Poola ning Poola kohtute vahelised keerulised suhted aga Poola kohtunike töölt kõrvaldamise formaalsed ja õiguslikud alused ei ole Euroopa Kohtu arvates aktsepteeritavad. Kas nende Euroopa Kohtu lahendite valguses on Eestis kõik korras ? Kui Eesti Vabariigi president annab  kohtuniku töölt kõrvaldamiseks nõusoleku ja seda sisult ühe lausega ehk siis formaalselt, kas taoline tegevus on formaalne/ õiguspärane/ järelkontrollitav? 

Euroopa Kohtu värske praktika näitab, et kõik need teemad võivad olla tegelikkuses palju laiemini tõlgendatavad: 

• (C-313/22: ACHILLEION (eelotsus – liidu struktuurifondidest kaasrahastatud investeeringutega seotud tegevuste kestvus).  EL kohus leidis, et Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatava investeeringuga seotud tegevuse objektiks oleva ettevõtte üleandmine võib kujutada endast selle sätte tähenduses „olulist muudatust“ nimetatud tegevuses. Kohus selgitas samas, et niisuguse üleandmise korral ei saa olla tegemist olulise muudatusega muu hulgas juhul, kui asjaomase infrastruktuuriüksuse uus omanik on üleandmise lepingu alusel kohustatud jätkama infrastruktuuriüksuse käitamist vastavalt kõnealuse toetuse andmisega seotud tingimustele ja toetuse andmise ajal taotletud eesmärgile. Selle, kas see nii ka on, peab aga välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi asjasse puutuvate faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel.

• (C-663/21: Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl, C-8/22: Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides ja C-402/22: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (eelotsused –  pagulasseisundi tühistamine). Pagulasseisundi tühistamismeetme puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: esiteks peab kolmanda riigi kodanik olema lõpliku kohtuotsusega eriti raskes kuriteos süüdi mõistetud ja teiseks peab kindlaks tegema, et isik kujutab endast piisavalt otsest ja tõsist ohtu selle liikmesriigi ühiskonna põhihuvidele. Euroopa Kohus lisas, et pädev astutus peab iga üksikjuhtumi puhul hindama kõiki asjaomase juhtumi asjaolusid. Kohtuasjas C-402/22 küsiti Euroopa Kohtult mõiste „eriti raske kuriteo eest lõpliku kohtuotsusega süüdimõistmise“ tähendust ja kriteeriume, mille alusel saab kuritegu selliseks pidada. Euroopa Kohus märkis, et kehtetuks tunnistamise/keeldumise meedet võib kohaldada üksnes kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud kuriteos, mida saab pidada erakordselt raskeks nii, et see kahjustab tõsiselt liikmesriigi õiguskorda. See raskusaste ei saa tuleneda mitme süüteo kombinatsioonist, mille hulgas ükski ei ole oma olemuselt raske kuritegu.

• (C-87/22: TT (eelotsus – kohtualluvus). Tegemist on eriti viimastel aastatel suhteliselt levinud teemaga st. probleemiga kus erinevates riikides elavad vanemad on pööranud tülli ja kogu vaidlus kandub siis juba lapse hooldusõiguse ja elukoha vaidluseks.

Kus riigis ja millises kohtus peaks seda lapse ühele või teisele vanemale kasvatamiseks jätmist arutama tundub esmapilgul tühine teema. Olukorras kus vanemad elasid algselt näiteks Itaalias aga vanemate tüli tõttu sõitis ema koos lapsega tagasi Eestisse ja tüli tõttu ei saanud ta koos lapsega Eestisse sõiduks lapse isalt nõusolekut, siis seda olukorda käsitletakse (ema poolt koos oma lapsega ära sõitmist) aga lapseröövina ja laps tuleks viia esialgsesse elukohariiki tagasi ja ainult seal kohtus saaks seda lapse hooldusõiguse vaidlust edasi pidada.  !

Tundub uskumatu aga 1980. aastast kehtiva Haagi (rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise) konventsiooni alusel on sellel teemal väga palju juhtumeid.

Nüüd siis leidis Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohus võib erandkorras ja pärast seda, kui ta on arvesse võtnud lapse parimaid huve, taotleda kohtuasja üleandmist selle liikmesriigi kohtule, kuhu üks vanematest on lapse õigusvastaselt ära viinud.

• (C-615/20 ja C-671/20: YP jt (eelotsus – õigusriik, sõltumatu ja erapooletu kohus). Poola kohus küsis Euroopa Kohtult esiteks, kas ELL artikliga 2 ja artikli 19 lõikega 1 ning harta artikliga 47 (õigusriigi põhimõte, õigus tõhusale õiguskaitsele) on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille järgi distsiplinaarkolleegium, kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, võib teha otsuse anda luba kriminaalmenetluse alustamiseks üldkohtu kohtuniku suhtes ning kõrvaldada ta ajutiselt teenistusest koos töötasu vähendamisega. Teiseks küsis Poola kohus, kas liikmesriigi kohtul on õigus jätta sellise distsiplinaarkolleegiumi otsus kohaldamata. Kolmandaks soovis Poola kohus teada, kas liidu õiguse esimuse põhimõttega on vastuolus liikmesriigi konstitutsioonikohtu praktika, mille kohaselt on keelatud distsiplinaarkolleegiumi koosseisu kuuluvate kohtunike ametisse nimetamise akte kohtulikult kontrollida.

Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et ELL artikli 19 lõikega 1 ning liidu õiguse esimuse põhimõtte ja lojaalse koostöö põhimõttega on vastuolus liikmesriigi konstitutsioonikohtu praktika, mille kohaselt on kohtunike ametisse nimetamise aktide kohtulik kontrollimine keelatud.