Riigikohus on oma 30.06.2025 lahendis (3-21-1337/71) selgitanud, et juurdepääs riigisaladusele pole mitte autasu ega karistus, vaid tulevikku suunatud usaldusmeede. See tähendab, et hinnatakse mitte ainult inimese senist minevikku, vaid prognoositakse tema käitumist tulevikus. Sisuliselt – tegu pole enam küsimusega „Mida sa tegid?“, vaid „Kuidas sa veel võiksid käituda?“ Võrdlus ilmateatega on siinkohal vägagi kohane: taevas võib küll selge tunduda, aga vihmavari tasub igaks juhuks kaasas hoida.

Otsusest nähtuvalt ei pruugi isegi varasem eeskujulik teenistus ja pikaajaline riigisaladuse usaldus olla piisav, kui ilmnevad asjaolud, mis võivad tekitada mõistliku kahtluse – olgu need siis mõni varjamisele jäänud finantsdetail või kohtumine inimesega, keda ametlikus salajases seltskonnas ei hinnata.

Usalduse mõõtmine võib olla peen kunst aga siiski tundub, et miskit on jäänud selle kaasuse puhul „ridade vahele“. Faktid puudutasid ju paljuski aastaid tagasi toimunut ja siis ühel hetkel, ilmnesid nn. olulised formaalsused, mida siis antud juhul ka veel lausa karmi kriminaalmenetlusega kontrolliti, aga sõelale jäid vaid ametniku suhteliselt formaalsed rikkumised! 

Olen varasemalt põgusalt kirjeldanud oma riigisaladusega toimunud tööalaseid kokkupuuteid (minul pole kunagi riigisaladuse luba olnud) ja samas mitmeid riigisaladuse käitlemise anomaaliaid (näitena kriminaalmenetluses olevate jälitusega seotud tekstide suvaline ja ilma tegeliku käitlemise reeglistikuta kinni katmine ehk siis kriminaalasjas olevale kaitsjale/advokaadile mittenäitamine. Ühel dokumendi lehel on üks rida kinnikaetud kui jätkuv riigisaladus ja samas teisel dokumendi lehel on tuvastatav, et see sama lõik on avatud jne.). Kuid nagu meie riigis ikka, mõnel juhul sellele absurdsele olukorrale reageeritakse, mõnel juhul aga ütleb jälitusametnik kohtus, et aaa.. siin vist eksisin ja mitte midagi tegelikkuses sellele ei järgne.

Saan vaid järeldada, et kui kõik riigisaladuse hoidjad lähtuksid sama kõrgest standardist, mille oma otsustes on sihiks seadnud Riigikohus, oleks meie riigi saladused ehk küll vähem jagatud, aga kindlasti rohkem hoitud.