Eesti Päevalehe veebiväljaandes ja ka paberkandjal on 23.08.2022 avaldatud artikkel: https://epl.delfi.ee/artikkel/120054872/tapan-su-ara-prokurorid-saavad-raigeid-ahvardusi

Artikli pealkirja ja selle terviksisu arvestades on ilmne, et peaprokuröri ja K. Anveldi poolt on asutud mind kättemaksuks ründama, seoses minupoolt riigiprokuratuuri ja eelkõige A. Parmase ning T. Perni ebaseadusliku tegevuse avalikustamise ja kritiseerimisega. Peaprokurör ja K. Anvelt on taolise artikliga pannud mind teadlikult ühele pulgale isikutega, kes ähvardavad prokuröre, kohtunikke, politseinikke tappa, kasutada nende suhtes vägivalda!  

Kui parafraseerida 23.08.2022, ERR-is avaldatud M. Helmega tehtud artiklit, (süvariik märatseb: https://www.err.ee/1608693004/helme-oidsalu-artiklist-suvariik-maratseb ) siis võib seda sama kujundlikult väita ka A. Parmase ja K. Anveldi artikli kohta.    

Minu võrdlemine tapmisähvardusi või vägivallaähvardusi teinud kurjategijatega on äärmiselt kohatu. Eesti Vabariigi  peaprokurör A. Parmas või T. Pern ei peaks kartma minutaolise isiku väljaütlemisi ja kriitikat. Olen valmis kõike seda minupoolt peamiselt T. Perni ja A. Parmase ebaseadusliku tegevuse, valetamise ja mätsimise osas esitatud kriitikat ka vastavate tõenditega põhistama.  

Eesti Päevalehe ja Delfi artiklit lugedes tekkis aga paratamatu küsimus, kas artikli üks ja ainuke mõte oligi see, et tuua sinna sisse kontekstiväliselt minu 09.08.2022 blogipostituses avaldatud üksikud laused. 

Miks ma seda arvan?

Riigi  peaprokurör on just nende samade blogipostituse väljavõtetega seoses pöördunud 12.08.2022 nn. märgukirjaga (tegelikkuses kaebusega) Eesti Advokatuuri aukohtu poole ja palunud advokatuuri hinnangut (loe-minu karistamist) minu postituste sisu osas. Miks oli vajalik nüüd veel see sama asjaolu kajastada ka ajakirjanduses. Väga ilmselt just põhjusel, et suunata seda märgukirja all esitatud kaebust lahendama prokuratuurile meelepäraselt. Olen arvamusel, et riigi peaprokurör ja Eesti Päevaleht/ Delfi on teadlikult läbisegi esitanud viited minu blogipostitusest ja kurjategijate poolt prokuröridele tehtud tapmise ning vägivallaga ähvardustele ning on ka selge, et seeläbi püütakse A. Parmase poolt samaaegselt mind halvustada ning avalikkust ja ka aukohut suunata. Selle asemel, et riigiprokuratuur vaataks kriitiliselt otsa oma ebaseaduslikule tegevusele, reaalselt ka selle ebaseadusliku tegevuse eest vastutaks (olukorras, kus on tuvastatud riigiprokuröride teadvalt ebaseaduslik tegevus) ja teeks nendest vastavad järeldused, asub A. Parmas avalikkuse ees minu poolt korduvalt väljatoodud prokuröride ebaseaduslikku tegevust, valetamist ja mätsimist õigustama. 

Kes on minu postitust ja sellele eelnevaid postitusi lugenud saavad aru, et Eesti Päevalehe 23.08.2022 artiklis välja toodu on kontekstiväline, sest minu esitatud etteheited riigiprokuröride tegevusele ei olnud alusetud, vastavad hinnangud on teinud kohtud ja on ka tuvastatud muude tõenditega, millistest on ka T.Pern ja A.Parmas teadlikud ning millised kõik olen võimeline ka avalikkusele täiendavalt esitama. 

Kui varasemalt asekantslerina töötanud M.Oidsalu avaldab 22.08.2022 ERR-is artikli  ( https://www.err.ee/1608691693/meelis-oidsalu-mis-oli-valisluurejuhi-lahkumise-tegelik-pohjus ) ja võrdleb selles kujundlikult riigi asutusi nn. ühiskassaga: „ Poolriiklikud moodustised nagu EAS või RMK, kus on rohkem raha ja vähem reegleid kui traditsioonilistes riigiasutustes, on sellise “ühiskassa” kroonijuveelid“, siis peaks ka taoliste kujundlike võrdluste esitamisel tegema A.Parmase loogikast lähtuvalt viiteid ja võrdlusi maffiale.

Viiteid nn. ühiskassale või ristiisadele võib teatud kontekstis seostada maffiaga, kuid ebaseaduslik tegevus ei saa olla lubatav ei A. Parmasele, T. Pernile, minule ega ka maffiale! 

Õigus peab ikka õiguseks jääma!