Kolleeg Maarja Pild-Freiberg kirjutab tõsistest muredest, aga riigi jaoks on kindlasti mugavam tegutseda õiguslikult – suvaliselt. ☹ 

Artikkel siin:

https://www.rup.ee/uudised/oigus/vandeadvokaat-riik-hakkab-kodanike-taga-massiliselt-
nuhkima

Ja nii see Eesti maailm liigub muudkui „sügavikku“.  

Kokkuvõtvat: 

Analüüsivea oht – Seletuskiri ise tunnistab, et ekslike andmete tõttu valede järelduste tegemise risk on keskmine. Ometi puuduvad alles protsessid ja kvaliteedimõõdikud, mis selle vea­riski vähendaksid.

Andmeleke – Ka lekkimis­ohtu hinnatakse keskmiseks. Eesti infoturbe miinimumstandard on küll lubatud, ent uue ja mahuka andmebaasi puhul jääb see nappima; varasemad dokumendifotode vargused näitavad, et reaalne kahju pole hüpoteetiline.

Läbipaistmatus – Seadusemuudatus piirab oluliselt inimeste õigust teada, miks, mille alusel ja kui ulatuslikult nende andmeid töödeldakse.

Põhiõiguste mõju hindamata – Puudub sisuline analüüs, miks RAB peaks saama nii ulatuslikud volitused, kui kaalul on privaatsus ja isikuandmete kaitse.

Huvigruppide kaasamine – Arvamust küsiti üksnes neljalt asutuselt; reaalselt mõjutab eelnõu aga peaaegu iga Eesti elanikku ja eriti ettevõtjaid.

Põhiseaduslikkus – Kõikide eelnevate murekohtade tõttu peab autor eelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks ja üllatab, et see läbis Riigikogus kolm lugemist takistamatult.

Naljana võiks siis kogu selle olukorra kokku võtta – Austatud riik, kui suur on vea- ja lekkeoht?

Riigi arvates — Keskmine! 

Kokkuvõte: No siis on ju tore – palun ka keskmise ulatusega põhiseaduse kehtivus!