Menu

Suunatud kriminaalmenetlus ?

0 Comments

Jälle võime ajakirjandusest (Äripäev 17.05.2021) lugeda seda, kuidas prokuratuur varjab altkäemaksu saanud politseiniku nime ning seda, kuidas avalik huvi ja kahtlustuse või süüdistuse saanud isikute nime avaldamine toimub prokuratuuri suva kohaselt – kui teed prokuratuuriga koostööd ja nõustud mistahes konstrueeritud süüdistusega, siis sellele “tänutäheks” prokuratuur sinu nime ei avalda!  

https://www.aripaev.ee/uudised/2021/05/17/eriali-juht-sai-kaela-karmimad-suudistused-kahtlusaluseid-lisandus-juurde?utm_campaign=aripaev%2Buudiskiri%2B1705&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily

 

Kui Äripäeva artikli autorit taoline prokuratuuri poolne altkäemaksu võtja politseiniku nime varjamine ei häiri, siis Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter on kriminaalmenetluse avalikustamise osas suhteliselt resoluutne. T.Vahter toob oma artiklis ka palju maailma ajakirjanike näiteid ja viitab: „ Mida kinnisemaks muutub kohtupidamine, seda vähem väike inimene seda mõistab ja usaldab.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtus-kummitab-kaarel-eenpalu-vaim/

Ka väga mitmed nimekad juristid on hoiatanud taolise Kaarel Eenpalu aegse diktatuuri, omavoli ja tagakiusamise ajastu tagasituleku eest, aga nagu ka kolmekümnendatel, nii ka täna ei taha seda keegi uskuda!

Kui tänases Eestis armastatakse kõikjal  korruptsioonist rääkida, siis samas hoidutakse rääkimast võimalikust justiits-korruptsioonist!

 

Kas see pole siis justiits-korruptsioon, kui kriminaalmenetluse algatamist ja menetluse pikkust ei reguleeri seadus vaid kellegi ametniku suva, kellegi ametniku subjektivism, pahameel, solvumine, poliitiline suunatus? Kas see pole siis justiits-korruptsioon, kui teatud ametnikud omavad jälitusinfot, kujundavad ise poliitikat jne? Kas see pole justiits-korruptsioon, kui kriminaalmenetluse pikkus on tänases Eestis muudetud prokuratuuri poolt kohaldatavaks eraldiseisvaks karistusliigiks?    

 

 

Laupäevasest Postimehest sai lugeda peaprokuröri “vihakõnet” valitsuse aadressil, roppusi ja  korruptsiooniga „võitlemise“ prioriteete. Et prokuratuur saab tegelda kriminaalmenetlustega valikuliselt ja neil on kogu aeg vähe raha – selles kõiges on süüdi valitsus ja kari advokaate !

 

Peaprokurör kirjutab: https://www.postimees.ee/7248586/andres-parmas-potentsiaali-per-e-minna-on-kovasti?fbclid=IwAR12g-j5dYTKreoU0eBPcI9yPyw73IUKvzalFoppfAEEfAzvKkOUY07UE4w

 

 

Kindlasti teevad enamus prokuröre ja politseinikke meie julgeoleku ja õiguskorra huvides tunnustust väärivat ja tänuväärset tööd, aga kas see mis Eestis ja maailma majanduses – meil ümberringi toimub on jäänud peaprokuröril tähelepanuta? Ettevõttete (loe: maksumaksjate) olukord on pandeemia olukorras muutunud ülimalt raske, mistahes toorainete hinnad on tugeval tõusuteel, inimesed on tööta, kogu olukord on inimeste jaoks ülimalt keeruline.

 

Olen aastaid kahtlustanud, et kriminaalasja menetlemisel ei ole valiku tegemise aluseks enam seadus. Nüüd vähemalt ütleb peaprokurör selle otse välja!

 

Peaprokurör kurdab, et prokuratuur peab maksma jube palju üüri ja jube palju makse ! Kellele ? Sisuliselt iseendale s.t. riik maksab riigile.

 

 

 

Suhtlesin hiljuti ühe nimeka kolleegiga, kes samuti oli tähele pannud, et prokuratuuri ideoloogia on nüüd muutunud järjest küünilisemaks ja subjektiivsemaks ! Ollakse juba harjunud nö. tavapäraseks muutunud hirmutamisega ja järjest enam püütakse saavutada see tulem „suure käraga“. Kui aga isikut ei õnnestu koheselt süüdi tunnistama sundida, siis avaldatakse isiku nimi ajakirjanduses ja  edasiselt “menetletakse ” isikut nö. prokuratuuri enda poolt kasutatava menetlusliku erikaristusega ehk siis menetluse pikkusega.  

 

Seadusandja on prokuratuurile juba aastaid kogu aeg vastu tulnud, kaotanud menetlustähtajad, võimaldanud laiaulatuslikult kasutada nii jälituse kui muude andmete kogumise võimalusi. Selle tulemus aga on see, et tavaliste kriminaalmenetluste hulk on väga oluliselt vähenenud ja prokuratuuri poolt püütakse oma maine ja raha kulutamise õigustamiseks presenteerida SUURI KORRUPTANTE! Karm näide on nn. Tartu linna kolme abilinnapea protsess, Tallinna TV juhi protsess jne.

 

Prokuratuur käitub „tublilt“ ja ajab asjad ikka ja alati lõpuni ! Pärast kurdab et neil on menetlemiseks raha vähe, kuskile on see raha kadunud? Neid kuritegusid mida ei suudeta avastada lihtsalt lõpetatakse ära , sest statistika peab ju „korras olema“ !

 

 

Nn. koeravorsti kaasused aga aetakse kasvõi Euroopa kohtusse ja siis kurdetakse, et Euroopa Kohus ikka ei otsustanud õigesti – tegi otsuse prokuratuuri kahjuks ja raha on vähe !

 

Olukorras kus mingist kriminaalasjast on kõigile asjaosalistele sh. ajakirjanikele juba teada antud, varjatakse aga selle kriminaalasja materjale kahtlustatava eest. Kui eeluurimise lõpus need kaitsjale saadetakse, siis tehakse seda väga tihti just nimelt kas vahetult jaanipäeva või jõulude eel või mõnes muus kahtlustatava jaoks äärmiselt keerulisel ajal. Samas ei ole mõtet loota, et prokurörid on nõus pikendama toimikuga tutvumise aega palju enam kui on seaduses sätestatud 10 päeva. Tihtilugu öeldakse, et 10 – 15 päeva (mille hulgas on veel ka puhkepäevad) 4000 lehekülje materjaliga „tutvumiseks“ on piisav, samas kui prokuratuur on sama materjali kokkupanemisega tegelenud aastaid! Märkimisväärne on siinjuures veel asjaolu, et kahtlustatav saab tema suhtes koostatud kriminaaltoimikuga tutvuda vaid advokaadi kontoris, sest prokuratuur keelab advokaatidele üleantud toimiku koopiat koopeerida või mujal kui advokaadijuures tutvumiseks anda ! Miks ? Aga selleks, et  sundida isikut psühhiliselt – suunata võtma omaks prokuratuuri versiooni. Ajakirjanikke aga hoitakse prokuratuuri „lõa otsas“ läbi prokuratuurile sobivate andmete „tilgutamise“ !   Samal ajal räägitakse avalikkusele mingist „võistlevast“ kriminaalmenetlusest! Kas tegemist pole muinasjutuga ?   

 

 

 

Tänast peaprokuröri on varasemalt iseloomustatud kui nalja- ja napsimeest, keda võis tihti näha ka öistes klubides! Tänasel päeval aga oleme jõudnud olukorda, kus peaprokurör sõimab ja kasutab taolisi väljendeid, mille puhul on raske aru saada, kas need väljendid pärinevad maainimestelt või öistest klubidest! Viimases Postimees avaldatud artiklis kasutab ta otsesõnu roppusi ja nimetab advokaate halvustavalt mingiks karjaks! Kui taoline sõnakasutus oleks esitatud internetikommentaarina, siis oleks varsti postkastis nõue ebakohase kommentaari eemaldamiseks ja ebakohase kommentaari avaldamisega moraalse kahju hüvitamiseks.

 

 

Olles Eesti Advokatuuri liige, ei saa ma nõustuda taolise ebaviisaka sõnakasutusega, kus mind ja minu kolleege nimetatakse alavääristavalt karjaks. Ka ÕS seostab karja määratlust pigem loomakarja, kui inimestega. 

 

Üks laupäevase Postimehe kommentaator soovitas mõtiskleda Laurence J. Peter, Raymond Hull  poolt esitatud Peteri printsiibi alustele – Mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile.

JAGA POSTITUST

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga