Menu

14.04.2021 Kohus saatis süüdistusakti tagasi

0 Comments

14.04.2021 Kohus saatis süüdistusakti tagasi 

 

Harju Maakohus otsustas 14.04.2021, et saadab kohtunik E.Vavrenjukile, O.Kuklasele ja S.Taelale esitatud süüdistuses kriminaalasja tagasi prokuratuurile. Kohus viitas:  „… olukorras, kus prokuratuur on rikkunud KrMS §-des 224, 226 sätestatud nõudeid, ei ole võimalik kohtul nimetatud minetusi kõrvaldada ning märgitud nõuete rikkumine toob endaga kaasa süüdistusakti tagastamise prokuratuurile..“! 

https://www.postimees.ee/7224864/kohus-saatis-kohtunik-vavrenjuki-suuasja-prokuratuurile-tagasi

 

Tegemist oli küll suhteliselt formaalse põhjusega, sest riigiprokurör T.Pern oli unustanud advokaadibüroo osas KrMS § 224 ja 226 nõudeid täita, aga T.Pern on alates 24.04.2020 kuni tänaseni järjekindlalt eiranud  O.Kuklase ja advokaadibüroo õigusi. Algselt takistas T.Pern jälitusandmetega tutvumist, mille kohta on ka selles asjas Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus püüdnud T.Perni noomida. 

  

 

T. Pern (erinevalt teistest antud kriminaalasjas olevatest isikutest, kelle menetlustoimingute juures pidas T.Pern vajalikuks isiklikult viibida) on kriminaalmenetluse algusest peale, tõenäoliselt teadlikult, eiranud O.Kuklase ja advokaadibürooga suhtlemist ja sellejuures eiranud ka O.Kuklase kümneid taotlusi. Küll tuuakse põhjenduseks, et O.Kuklase pole piisavalt selgelt taotlust esitanud või siis digiallkirjastanud, mis siis et e-mailiga suhtlemine on tavapärane, mis siis et T.Pern saab kirja kätte aga lihtsalt unustas või ei soovinud sellele reageerida. Olukorras kus unustatakse vastata on jabur lugeda T.Perni põhjendust sellest, et O.Kuklase pole oma kirja digitaalallkirjastanud ja T.Perni väitel tava e-mailiga suhtlemine ei ole prokuratuuris kombeks jne.

 

 

O. Kuklase on T. Pernilt juba ligi aasta otsa palunud võimalust saada tutvumiseks endaga seotud kriminaalasja materjale, aga T. Pern on sellest järjekindlalt keeldunud. T.Pern pole tänaseni isegi 13.07.2020 (!!!) O.Kuklase poolt T.Pernile esitatud KrMS § 225 taotluse osas vastanud.

  

T. Pern tunnistas 13.04.2021 kohtuistungil, et ta eksis ja nüüd peale kohtus tekkinud probleemi pöördus T. Pern 13.04.2021 esimest korda ka O. Kuklase poole ! Tegi seda tavalise e-mailiga, ilma digiallkirjastamata !

Muidugi arvan, et normaalne ja mõistetavalt vastan sellele, erinevalt mulle T.Pern poolt esitatud etteheidetest ei nõua ma sellele digitaalallkirja jne. 

 

 

Samas, ei ole kaitsjate või süüdistatavate asi prokuratuuri unustamisi või eksimusi parandada aga advokaadibüroo reageerib ka mistahes T.Perni menetluslikele eksimustele ja püüab kaasa aidata nende lahendamisse, sest ka meie huvi on see absurdne olukord lahendada. 

Küsimus aga on laiem –  kuidas saab aga olla nii, et ühe ametniku (kohtunik E.Vavrenjuki) väidetav korduv eksimus on kriminaalmenetluse vääriline, kuid teise prokuratuuri ametniku korduvad eksimused on sisuliselt tagajärjetud?  

 

 

Kõige selle juures aga esitatakse prokuratuuri poolt antud kriminaalmenetluse algusest peale avalikkusele pidevalt nimedele rõhudes ilmselgelt vaid süüstavaid, halvustavaid ja süütuse presumptsiooni rikkuvaid hinnanguid. Kas tõesti ei ole võimalik nendel prokuratuuris tööl oleval 5 pressiametnikul kirjutada teateid juba jõustunud kohtulahenditest ja seda siis sama “objektiivselt” ja nime väljatoomisega nagu seda tehakse praegu, antud  kriminaalmenetluses?   

 

Olen ka varasemalt postitustes mitmel korral viidanud olukorrale, kui kestahes prokuratuuri või KAPO poolt „välja valitud“ isik ei käitu nii nagu seda prokuratuur või KAPO parasjagu tahavad või soovivad, siis tegeleb prokuratuur aktiivselt just avalikkuses ja kõigis nende poolt suunatavates meediakanalites nendele nö. mittenõustuvate isikute süüstamise ja otsese laimamisega! 

 

“Värske“ näide Kapo ja prokuratuuri poolt avaliku huvi “kinni-mätsimisest”:   

 

Riigiprokuratuuri pressiteade 12.04.2021       

 

https://www.prokuratuur.ee/et/pressiteated/parnus-tabati-altkaemaksu-kusinud-tolliametnik

 

Loed ja loed, aga kus on selle isiku nimi ? Avalikkus ei tea ega tohi teada kümneid kordi otseselt rahas altkäemaksu võtnud ja juba süüdi mõistetud tolliametniku nime. Miks ???  … Sest prokuratuur ja KAPO tegid „diili – kokkuleppe“. Kas siis tolliametniku korduvate altkäemaksude osas puudus avalik huvi? 

Tegemist on jõustunud kohtuotsusega ja süütuse presumptsiooni rikkumisest ei saa enam juttugi olla. 

 

Kui see prokuratuuri ja selle eks-tolliametniku avaliku huvi puudumise kokkulepe pole prokuratuuri ametnike korruptsioon, või mis see siis on?  

 

Kas põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsioon kehtib kõigi või ainult valitute suhtes ? Kas selle üle otsustamise õigus on antud prokuratuurile ? 

 

Kas see ongi tegelik Eesti õigusriik ?  

JAGA POSTITUST

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga