No Comments ! 

 

George Orwell on kirjutanud imepärase raamatu „Loomade farm“    

Mõned tsitaadid: 

 

“Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised.”

 

“Me teame, et keegi ei haara võimu, kavatsusega sellest loobuda. Võim ei ole vahend, võim on eesmärk.”

Sattusin 02.06.2021 kuulama Riigikogu infotundi, kus seitsmenda päevakorrapunktina räägiti justiitsatašee valimisest: 

 

 

HYPERLINK: https://www.youtube.com/watch?v=ZqxsxMbAgbw

 

Infotundi kuulates või istungi stenogrammi lugedes tekib  vaid üks küsimus –  kas tõesti oleme oma riigiga jõudnud sinna kus võimaliku kuriteo olemasolu või puudumine sõltub parteilisest kuuluvusest ?  

Antud päevakorrapunkti stenogrammi kokkuvõte on lühidalt järgmine. Eesti Vabariik valis endale rahapesu uurimisega seoses justiitsatašee! Sellele kohale oli kokku neliteist kandidaati. 

 

5 kanditaati kutsuti vestlusele, mis toimus 1. märtsil 2021 Riigiprokuratuuris ja vestluses osales kolm ametnikku: peaprokurör Andres Parmas, (korruptsiooni) juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, (rahapesu) riigiprokurör Maria Entsik ja lisaks veel personalitalituse nõunik. Otsustati kollektiivselt, et konkursi võidab Indrek Tibar. See otsus tehti 5.märtsil ning isik nimetati 250 000 euro suuruse aastapalgaga ametikohale 15.aprillil 2021.

 

Peaprokuröri ja tema otseste alluvate poolt „osutus“ valituks peaprokuröri isiklik pikaaegne sõber, kellel on pikaaegne töökarjäär Swedbankis, mis on rahapesu uurimise all. 

 

No comments! 

 

Samal ajal võib lugeda Riigikohtu juhiseid Neinar Seli või Niina Neglassoni osas just selle nn. toimingupiirangu kohta. Näitena Riigikohtu 28.05.2021 lahendit nr. 1-19-5367:

 

p. 27   Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde. 

 

p.30 Toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui ametiisik teeb teadvalt keelatud toimingu või otsuse, mis on avalikku ülesannet täitvale asutusele varaliselt kasulik (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 19 ja 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 16).

 

Justiitsminister Maris Lauri vastus arupärimisele: „Kui teie arvates on tegemist korruptsioonijuhtumiga, siis palun pöörduge vastavate asutuste poole. Minu hinnangul ei ole. Minule ei ole jõudnud ühtegi informatsiooni, et oleks tegemist tõsise rikkumisega korruptsiooni mõistes“.

 

Justiitsministri vastuse pinnalt tekib rida küsimusi.

 

– Kus või kes on see „ vastav asutus“, kelle poole peaks taolise korruptsioonijuhtumi puhul Eesti Vabariigi kodanik peaprokuröri võimaliku kuriteo kontrollimiseks pöörduma, kes peaks seda menetlema selleks, et hiljem saaks kohus otsustada, kas oli tegemist „tõsiste rikkumistega“ või „väikese“ korruptsiooniga ? 

 

– Kes teostab peaprokuröri ja selles nn. komisjonis osalenud peaprokurör Andres Parmase ja tema vahetu alluva, korruptsioonivastase võitluse tipp-prokuröri Taavi Perni  poolt toimepandud  korruptsioonijuhtumite üle järelevalvet ?

 

– Kas seda kontrolli ei peaks teostama  justiitsminister Maris Lauri  (samuti endine Swedbanki kõrge ametnik)?

 

– Milliseid fakte on veel vaja Swedbanki endisel töötajal ja tänasel prokuratuuri üle järelevalvet teostaval justiitsminister Maris Lauril  „avastada“?

 

Kas kellelegi veel tundub see lugu uskumatu? 

Head mõtisklemist ! 

 

————————————————————————————————–

 

Riigikogu infotund 02.06.2021 : 

 HYPERLINK: https://stenogrammid.riigikogu.ee/202106021200#PKP-162815

…..    

7. 13:09 Justiitsatašee valimine 

 

13:09 Esimees Jüri Ratas 

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Martin Helme, sellele vastab justiitsminister Maris Lauri ja teemaks on justiitsatašee valimine. Martin Helme, palun!

 

13:09 Martin Helme 

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Selle justiitsatašee saatmisega Ameerikasse tegeles juba loomulikult ka eelmine valitsus ja see oli osa eelmise valitsuse väga sisulisest võitlusest  rahapesujuhtumitega Eestis ja koostööst rahapesuvastases võitluses ka Ameerika Ühendriikidega. Nüüd enne, kui seda atašeed jõuti nimetada, valitsus vahetus, aga on oluline teada, et ma selle justiitsatašee nimetamise protsessiga viisin ennast kurssi ja aasta alguses kinnitas peaprokurör Parmas mulle, et eriti kandidaate ei ole, tal on kaks kandidaati, ja üldse see protsess venis. Nüüd aprilli alguses ometi valiti Indrek Tibar ära. Indrek Tibari valimine ise on skandaalne, sest et ta on töötanud pikalt pangas, mis on rahapesu uurimise all ja töötanud valdkonnas selles pangas, mis tegeles rahapesuvastase võitlemisega, nii et tal on selge huvide konflikt teha koostööd ameeriklastega rahapesuküsimuses.

Aga veel skandaalsem on see, kuidas ta valiti. Nimelt, me oleme pidanud siin teiega kirjavahetust kirjaliku küsimuse vormis ja te olete kinnitanud, et Indrek Tibar ja peaprokurör Parmas on kauaaegsed isiklikud tuttavad, et nende omavaheline isiklik tutvus oli teada ka valimisprotsessi käigus. Te olete kinnitanud, et ei valimiskomisjon, mille liikmeks Parmas oli, ei näinud Tibaril mingisugust huvide konflikti ja ei näinud ilmselt Parmas endal ka huvide konflikti oma sõbra saatmisel Ameerikasse.

Nüüd, selle ametikoha palk on riigieelarve vaates suurusjärgus 250 000 eurot aastas ja on tekkinud täiesti selge küsimus sellest, et Parmas on rikkunud toimepiirangu paragrahvi. Kas te kavatsete selle kõigega midagi ette võtta?

 

 

13:11 Esimees Jüri Ratas 

Maris Lauri, palun!

 

 

13:11 Justiitsminister Maris Lauri 

Aitäh! Tõsiasi on see, et jah, see konkurss kuulutati välja 28. jaanuaril. Kokku kandideeris 14 inimest, nii et ei olnud kahte inimest, vaid 14, kellest viis kutsuti vestlusele, mis toimus 1. märtsil riigiprokuratuuris ja vestluses osales kolm ametnikku: peaprokurör Andres Parmas, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, riigiprokurör Maria Entsik ja lisaks veel ka personalitalituse nõunik. Otsustati kollektiivselt, et konkursi võidab Indrek Tibar. See otsus tehti 5. märtsil ning ta nimetati ametikohale ja ta asus ametisse 15. aprillil.

Nüüd küsimus sellest, kas ühe kandidaadi tutvus peaprokuröriga, ühe liikmega, kes otsustab komisjonis inimese valitust, tekitab huvide konflikti. Sellist küsimust võib kahtlematult esitada. Aga kõigepealt on tegemist komisjoniga, kus ei ole ja asju ei otsusta Andres Parmas üksinda, vaid seal olid ka kaks teist inimest. Lisaks Eesti ühiskond on piisavalt väike, kus inimesed üksteist tunnevad ja tihtipeale päris hästi. Seda juhtub eriti olukordades, kus inimesed on õppinud ühes kohas ühel erialal ühes valdkonnas. Nii et sellest järeldada, et on tekkinud mingisugune väga suur huvide konflikt, ei saa. Või et siin oleks midagi väga tõsiselt paigast ära.

 

Võib-olla on teil raske seda mõista, aga on väga palju professionaalseid inimesi, kes oskavad oma isiklikud suhted, isiklikud tutvused, eristada oma ametkondlikust tegevusest, oma tööalastest suhetest. On olukordi, ja mina tean selliseid olukordi, kus erasektoris töötavad abikaasad konkureerivates firmades ja mitte kellelgi ei teki küsimust, et seal on mingisugune huvide konflikt, sest inimesed on nii professionaalsed, et oskavad asjadel vahet teha ja teavad, millest rääkida ja millest mitte rääkida.

 

 

13:14 Esimees Jüri Ratas 

Täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

 

 

13:14 Martin Helme 

Aitäh! No ma küll sean kahtluse alla, siin kuskilt otsast ei lõhna kogu see protsess professionaalsuse järgi. Ma saan aru, et kui seal oli 14 kandidaati ja valituks osutus peaprokuröri isiklik pikaaegne sõber, kellel on pikaaegne töökarjäär asutuses, mis on rahapesu uurimise all, siis ülejäänud olid veel tõsisemad rahapesijaid või veel suuremad sõbrad peaprokurörile, et tema ära valiti lõpuks. See oligi siis see tase, mida seal valiti või? Ma ei saa teie jutust ausalt öeldes aru, et Eesti on väike ja Parmas üksinda ei otsusta.

Seadus ei tee siin mingit sellist vahet. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõige 1 ütleb seda, selle kohaselt on keelatud toimingu tegemine olukorras, kus toiming tehakse ametiisikuga seotud isiku suhtes. Ei ole mõtet rääkida siin erafirmadest, me räägime ametiisikust ja riiklikust palkamisest. Lisaks sellele, § 7 lõige 1 punkt 4 kohaselt loetakse ametiisikuga seotud isikuks muu hulgas isikut, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub talle. No allumist ei olnud. Aga keegi ei ütle siin seda, et Eesti on väike ja äkki inimesed on professionaalsed. Tegemist on selgelt toimingupiirangu rikkumisega. See tähendab, see valimisprotsess ise on olnud, rääkimata selle tulemusest, et valiti inimene, kes tegeles Swedbankis rahapesuvastase võitlusega nii edukalt, et see pank on uurimise all rahvusvaheliselt rahapesuvastaste eksimuste eest.

 

Aga see protsess ise on ka korruptiivselt toimunud. See on korruptiivne tegevus. Kes hakkab uurima nüüd Parmase tegevust? Ja kas konkursi tulemused tühistatakse?

 

13:16 Esimees Jüri Ratas 

Maris Lauri, palun!

 

13:16 Justiitsminister Maris Lauri 

Ma saan aru teie kirge selle vastu, et asjad ei ole enam teie kontrolli all. Aga siis, te eksite väga tõsiselt, jagades avalikkuse ees süüdistusi inimese vastu, kellel ei ole seda süüd. Sellepärast et Indrek Tibar, olles küll töötanud Swedbankis, ei tegelenud nende aspektidega rahapesuasjades, kus temal oleks olnud võimalus rahapesu otseselt mõjutada. Sellepärast et ta ei töötanud nendel ajahetkedel seal asutuses, kui on need episoodid, millele uurimisel on keskendutud. Nii et ta ei saanud seal kuidagi olla. Vähe sellest, ta ei tegelenud konkreetselt nende asjadega, vaid tema tööülesanded olid hoopis midagi muud. See, et inimene töötab ühes asutuses ja võib-olla ka mingisuguses osakonnas või, tähendab, samas osakonnas, ei tähenda, et nendel on kokkupuude selle tööga. Nii et ma soovitan teil endil selle tööle natukene süveneda, mitte loopida avalikkuse ees süüdistusi.

Teiseks, küsimus sellest, kui suur see on inimeste omavaheline tutvuse ulatus või kas see tutvuse ulatus võib kuidagi positiivselt või negatiivselt mingit otsust mõjutada. Küsimus võiks tekkida olukorras, kui see tutvus ei oleks olnud teada, aga minule teadaolevalt konkursi käivitamise ajal see oli osapooltele teada. Mina ei tea, kui head sõbrad või tuttavad nemad on olnud, aga konkurssi osapooled leidsid, et see on selline, mis ei sega otsuse tegemist. Kui teie arvates on tegemist korruptsioonijuhtumiga, siis palun pöörduge vastavate asutuste poole. Minu hinnangul ei ole. Minule ei ole jõudnud ühtegi informatsiooni, et oleks tegemist tõsise rikkumisega korruptsiooni mõistes.

 

13:18 Esimees Jüri Ratas 

Ja nüüd lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

 

13:18 Kert Kingo 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea justiitsminister! Ma esmalt korrigeeriksin: kui me räägime ikkagi justiitsvaldkonnast, siis ei saa olla küsimus kontrollis. Küsimus on seaduses ja seaduste raames võrdses kohtlemises. Seaduse ees teatavasti, ja ma loodan, et teile on see teada, on kõik isikud võrdsed.

Aga kõnealuse juhtumi asjaolude põhjal on fakt see, et peaprokurör ei olnud ja ei saanud olla oma otsustes, mis puudutasid tema head ja ammust tuttavat, sõpra, neutraalne ja objektiivne. Ometigi ta ei taandanud ennast sellest otsustusprotsessist. Juhin tähelepanu, et antud juhul on riigi peaprokurör käitunud korruptiivselt. Inimene, kes peaks eriti tähelepanelikult jälgima oma tegevuse objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust. Kes tegeleb siis lõpuks selle korruptsioonijuhtumiga? Teie toodud esmane argument, et Eesti riik on väike – see kehtib millegipärast valikuliselt, sest teatud inimeste puhul on see mõjuv argument ja teatud inimeste puhul seda ei arvestata.

 

Teiseks, praegu teie saite teada, et on korruptiivne tegevus toimunud. Ehk siis justiitsministrile on teada korruptiivne käitumine ja teie volitustes ja teie võimuses on võimalik menetlust alustada, mitte meie siit Riigikogust ei pea hakkama tegema avaldust, et menetlust alustatakse. Seega küsin uuesti üle: kunas alustatakse selle konkreetse episoodi suhtes menetlust ja miks seda ei ole siiamaani tehtud? Miks? Aitäh!

 

13:20 Esimees Jüri Ratas 

Maris Lauri, palun!

 

13:20 Justiitsminister Maris Lauri 

Proovin hästi lühidalt vastata. Kuna minule teada olevalt ei ole tegemist korruptiivse juhtumiga, siis ei ole algatatud uurimist ja ei alustata. Kui tulevad faktid, mis tõestavad reaalselt ja sisuliselt, et tegemist on korruptiivse juhtumiga, siis see tuleb. Aga selliseid fakte minule ei ole laekunud.

 

13:21 Esimees Jüri Ratas 

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.