Postimees kirjutab 30.09.2021 peaprokurör A.Parmase vastu esitatud kuriteoavaldusest. Selles heideti Parmasele ette, et ta on aidanud mõjukale ametikohale oma lähedase sõbra Indrek Tibari, mis avalduse esitajatel tundus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses (I.Tibarile ettenähtud palgafond on 250 000 eurot aastas). Tegemist oli komisjoniga, milles olid otsustajaks ka Parmase alluv riigiprokurör T.Pern ja M.Entsik. Kes iganes, aga T.Pern ometi oleks pidanud teadma abstraktsest ohudeliktist ehk siis sellest, et taoline Parmase poolt oma sõbra ametisse “aitamine” ei ole ja ka ei paista õiglane.

 Korruptsiooni tipp-prokurör T.Pern ei saanud ju oma ülemusele – peaprokurörile öelda seda, et loodetavasti ei teki nüüd olukord, kus T.Pernil on taolise kuriteoavalduse kontrollimisel hea ütelda see temale kui tipp-korruptsiooni prokurörile kuuluv “jumalik tõekuulutus”, et T.Pern arvates pole A.Parmase poolt oma sõbra eelistamine toimingupiirangu rikkumine?   

Kui Semilarski ja kõigi teiste taoliste toimingupiirangute kahtluse alla sattunud isikute e-mailid, telefoniline suhtlus tõmmati täiesti avalikuks, neid kõiki jälitati pikalt jne, siis kuidas peaks n-ö korruptsiooni kontrollivate ülemustega käituma.     

Arvan, et kõige paremini iseloomustab seda olukorda suhteliselt hiljutine Hollywoodi film 

(https://en.wikipedia.org/wiki/The_Circle_(2017_film)

ja selles esitatud mõte – Kui ülemused nõuavad ja arvavad, et kõigi alluvate sõpruse ja võimaliku korruptsiooni avalikustamine on kõige parem, siis las ka ülemuste sõprus ja võimalik korruptsioon saab meie kõigi kaudu ja abil läbi kontrollitud! 

https://www.postimees.ee/7349866/ebavordset-kohtlemist-tundvad-kohtualused-esitasid-peaprokuror-andres-parmase-kohta-kuriteoteate

28.09.2021 tuli Tartu abilinnapea V.Semilarski suhtes kauaoodatud Tartu Ringkonnakohtu otsus ning seda just nüüd ja sarnaste põhjendustega, kui Parmase suhtes esitatud korruptsioonikahtluse avaldus. Ja mida huvitavat on siis selles otsuses järeldatud: https://tartu.postimees.ee/7348443/kohus-tuhistas-osaliselt-endise-tartu-abilinnapea-suu-kuid-karistus-jai-samaks

Kohtu põhjendused: Semilarski küll arvas, et ta käitub õigesti, ent ta oleks pidanud kõrge ametnikuna endale seaduse selgeks tegema. Kohus rõhutas, et seaduse mitte tundmine Semilarskit vastutusest ei vabasta ning tõi välja, et Semilarski eksimus oli talle välditav.  Semilarskil ei olnud otsuste tegemisega kiiret ning tal oli võimalik enne otsustamist järele mõelda ja näiteks juristi või asjatundliku kolleegi käest nõu küsida või vähemasti nõu pidada. Niisamuti ei olnud kriminaalkolleegiumi meelest Semilarski jaoks üle jõu käiv saada aru sellest, et tema erapoolikus võib sattuda ohtu nii seoses sõbra äriühingu osas otsustuste tegemises kui ka seoses küllaltki suure ja tema jaoks soodsate tingimustega aeg-ajalt nii-öelda uuenevast laenulepingust
lähtuvalt.

Toimingupiirangute rikkumiste suurt arvu silmas pidades leidis ringkonnakohus, et maakohtu poolt Semilarskile mõistetud karistusmäär ehk 250 päevamäär suuruses 17 530 eurot on sobiv (päevamäär on 70,12 eurot), vaatamata sellele, et ta teises kohtuastmes osaliselt õigeks mõisteti.

Mul oli võimalus lugeda seda 60-leheküljelist otsust tervikuna ja tõenäoliselt on Semilarski nõus selle saatma kõigile, kes seda küsivad. Ringkonnakohtu otsust lugedes oli tähelepanuväärne see, et ka Semilarskile heideti algselt ette eelkõige suurt altkäemaksu kuritegu, kuid nüüd on taandunud otsus neis järelejäänud etteheidetes mingi huvitava toimingupiirangu alla! 

Tundub, et peale seda otsust saab ka õiguskantsler vastuse tema poolt  2018 Riigikogus tõstatatud ebaselgusele toimingupiirangute osas! Võiks ju arvata, et peale Semilarski otsust on kõigile ametnikele ja juristidele ja kõigile-kõigile selge, kuidas tuleb edaspidi käituda!

Minnes aga tagasi Parmas/Pern/Entsik komisjonilise toimetamise ja nende vastu esitatud kuriteoavalduse juurde, siis on ülimalt huvitav, kui proovida eelviidatud Semilarski otsuse põhjendustes asendada Semilarski nimi (Parmas vastu esitatud kuriteoavalduses kasutatud põhjendustel)  A.Parmase ja kaasaaitajana tegutsenud T.Perni nimedega. Kas nende teokoosseis sõbra “abistamises” või T.Pern poolt alluvana oma ülemusele hääletamisel abiks olles tekitab erinevuse Semilarski osas kohtu poolt esitatud esitatud põhjendustega?

Olukorras, kus A.Parmas ja korruptsiooniprokurör T.Pern tegutsesid justiitsminister M.Lauri poolt moodustatud komisjonis ja komisjoni esimees Parmas lükkas kõrvale 13 kandidaati ning valis “juhuslikult” välja, kõigi teiste komisjoniliikmete  teadmisel ja vahetute alluvate kaasabil, oma  lähedase sõbra, peaks teoorias olema vaadeldav abstraktse ohudeliktiga ehk siis võib olla tegemist kuriteoga, mida saaks siis kontrollida vaid kriminaalmenetluses kohus?

Kui määratleme prokuratuuri poolt pidevalt rõhutatud õigusemõistmise printsiipe, siis (nagu filmis The Circle) laseme kriminaalmenetlusel kontrollida seda abstraktset ohudelikti ehk kontrollida tekkinud olukorda, isikute seotust ja huvide konfliktis tegutsemist, läbi vaadata, jälitada, võtta välja kõik A.Parmase ja I.Tibari vahelised telefonikõned, e-kirjad jne. ja siis las kohus otsustab, kas oli seotus – huvide konflikt, toimingupiirangu rikkumine – või mitte!  Õigust mõistab ju ainult kohus !