Sellest, et Venemaa ja Ukraina on oma suhetes jõudnud paralleelmaailmadesse, võib isegi aru saada, aga raske on aru saada sellest, kuidas oleme ka väiksel Eesti õigusmaastikul jõudnud paralleelmaailmadesse.

Ühed peavad kusagil tegelikku sõda ning teised arvavad, et nad peavad tegelikku sõda. Ühed väidavad, et nad teostavad erioperatsioone, teised väidavad, et nad likvideerivad korruptsiooni ja teevad seda siiras veendumuses, vastutamatuses ja ei kahtle oma õiguses inimesi sisuliselt n-ö seina äärde panna!   

Käisin hiljuti vaatamas Vanemuises etendust Soomusrong nr 7. Algselt tundus etendus haleda komejandina, kuid etenduse arenedes asi muutus ning autori ja lavastaja Tiit Palu mõte ja idee joonistus ilusasti välja. Tragikomöödia seadis vastamisi kaks Eestit – milledest ühes keskmes oli Soomusrong nr 7, mille eest ei olnud võimalik põgeneda. Lugu seadis muuhulgas vastamisi inimesed, kes teistest tegelikkuses ei hooli aga nad ise ei saa sellest isegi mitte aru. Pigem on nad veendunud, et mingi preemia või järjekordse korruptsioonijuhtumi avastamise eesmärgil võivad nad kõike!    

Ma ei usu, et ainult minul ja ainult toimuva kriminaalasja tõttu on tunne, et oleme tänases Eestis jõudnud paralleelmaailmadesse.

Võime ise mõtiskleda, kelleks me selles etenduses kehastume, millises paralleelmaailmas oleme, aga olemegi juba muutunud oma unelmate magnetiks, selles nähtamatus vangipuuris!  

Eelviidatud EE artiklist nähtub süüdistus, mille järgi tegi kohtunik E. Vavrenjuk aastatel 2008-2019 järjepidevalt ja ekvivalentselt (11 aasta jooksul „kestvalt“, aga vahepeal oli millegipärast 7 aastat pausi!), oma ametiseisundit O.Kuklase huvides ära kasutades toiminguid! Kuidas? Prokuratuuri teooria järgi nõustus süüdistatav kohtunik kuritarvitama oma ametiseisundit 11 aasta jooksul, saades selle eest vastutasuna 9 korda tasuta õigusabi, mis prokuratuuri hinnangul on siiski rahaliselt ümber arvestatav ja seda keskmises vääringus lausa 180 eurot aastas.

Kapo ja prokuratuur käivitasid jälituse ja 8 kuud toimus kohtunik E.Vavrenjuki ja O.Kuklase totaalne jälitamine, sellele järgnes totaalne läbiotsimine. Lisaks ja tänu J. Kanni ja T. Perni isiklikule panusele esitati nende poolt kohtunikele, kes andsid lubasid jälitamiseks ja läbiotsimiseks veel ka kõikvõimalikke absurdseid valesid – põhjendustega, et nagu nii on topelt telefonid, tohutud konspiratsioonimeetodid jne. Tegelikkuses mitte midagi taolist polnud! J. Kann ja T. Pern püüdsid sellejuures erinevaid inimesi ka otsesõnu mõjutada rääkima nii nagu oli Kanni ja Perni kujutluslik versioon. Lisaks võeti nendepoolt appi ka nn. vene miilitsa aegseid võtteid.

Ja kogu selle Kanni ja Perni totaalse tegevuse tulemusena leiti, et  Vavrenjuki ja Kuklase vahel on  vaimne side!!!    

Pean tunnistama, et prokuratuuri juhtkonna inimkatsetuslik mentaliteet annab tunnistust ilmselgest väärastunud mõttemaailmast. Luuakse asjaolude vahele meelevaldselt seoseid pelgalt seetõttu, et kellegi poolt soovitakse „näha“ kuritegu seal, kus tegelikult leiavad aset ühiskonnas aktsepteeritud suhted ja tegevused.

Iga mõistlik ja sotsiaalselt adekvaatne inimene saab aru, et omavahel heades suhetes olevad inimesed (tuttavad, sõbrad) annavad teineteisele aeg-ajalt sellist nõu, mida üks osaline saab hõlpsasti anda ja mida antud juhul teisel poolel (seda enam juristil) ka endal on teatud osas olemas. Normaalsetes inimsuhetes, kogemuste ja praktika vahetamisel ei peaks kaasnema sellise abi andmisega mingisugust vastuteenet või selle ootust. Kas see väide tundub absurdne?

Me keegi juba ammu ei alahinda tänast Kapo võimekust ja tehnilisi võimalusi! Aga  selle 8 kuud toimunud totaalse jälitamise, pealtkuulamise, 20 aastat hõlmanud kirjavahetuse läbiotsimisega peaks ju O.Kuklase väidetav korruptsioonikokkulepe, kuritegu või kasvõi  sõnavääratus ilmnema!  Kui seda aga ei ilmnenud siis kuulsime prokuratuurilt –  neil oli VAIMNE SIDE !!!   

Oleme nüüd jõudnud kohtuistungini aga prokuratuur ei saa ikka veel aru, et see kohtumenetlus ei ole Selgeltnägijate Tuleproov, vaid reaalne elu Eesti Vabariigis!

Kinnitan, et O.Kuklasel puuduvad selgeltnägemise võimed ja vaatamata prokuratuuri väidetele, puuduvad minu teada selgeltnägemise võimed või vaimse sideme kaudu milleski kokkuleppimise võimed ka kohtunik E.Vavrenjukil!

Kohtul on kahtlemata võimalik hinnata, kui usutavaks saab sellist prokuratuuri Vaimse Sideme teooriat pidada, aga nagu etenduses ei avanud Soomusrong nr. 7,  ei vallavanem ega ka Pille Murakas oma saladusi, siis näib ka tänane Eesti prokuratuuri juhtkond arvavat, et nad saavadki ennast vaimse sideme ja nende inimkatsetuste eest ära peita ajaloomülgastesse ning kokkuvõttes nad vaid naeravad taoliste minu etteheidete üle !