Kõrgete politseijuhtide kaitsja M.Kurm toob 30.05.2023 ERR artiklis halastamatult välja võimul olevate ja võimuga heades suhetes olevate ning prokuratuuri poolt objektiks muudetud isikute nimed ja tegevused:  

Kurm viitab: „ Info selle kapo töötaja kohta on prokuratuuril olemas juba 20 päeva. Pole kuulda olnud, et [kapo peadirektorile] Arnold Sinisalule oleks kahtlustus esitatud…”

Kas M.Kurmi poolt väljatoodud kahtlused, siis ei vajagi prokuratuuri ja kohtupoolset kontrolli? Kurm esitab artiklis väga mitmeid tõsiseid kahtlusi senise rotatsiooni ja politsei ning prokuratuuri pensionite võimaliku ebaseaduslikkuse kohta, esitades sellejuures ka veel suure hulga konkreetsete isikute nimesid ja näiteid. Kas õigusriik nendele kõrgemal võimul olevate või seal olnud isikute tegevuse kontrollimisele ei kehti. M.Kurmi väljatoodud nimed :    

– Tõnis Saar on välisministeeriumi personaliosakonna ametnik, samal ajal roteeritud justiitsministeeriumi kantsler!  

– Veiko Kommusaar, siseministeeriumi asekantsler ja vahepeal koguni PPA peadirektori kandidaat…, roteeritud politseistaaži koguma lausa 14 aastat.  

– Erkki Koort,  suunati umbes aastal 2007 kapost siseministeeriumisse, kuhu ta jäi “roteeruma” rohkem kui kümneks aastaks.

– Kristel Siitam-Nyiri, Euroopa Prokuratuuri Eesti liige, kes enne euroametnikuks saamist töötas 10 aastat justiitsministeeriumi asekantslerina, kogudes kogu selle aja prokuröri eripensioniks vajalikku staaži.  

– Lavly Perling, endine riigi peaprokurör, kelle jaoks pärast tema ametiaja lõppu loodi spetsiaalselt juhtiva riigiprokuröri ametikoht, mis aga L.Perlingu lahkumisel kohe kaotati, sest seda polnud tegelikkuses vaja.  

Kas jälle oleme olukorras kus ERR vaid avaldab selle kahtluse ja nii jääbki?

Tõsi, seekord reageeris riigiprokurör M.Entsik kiirelt ja esitas 30.05.2023 ERR-is omapoolse vastulause:

“Prokuratuuri hinnangul pole Margus Kurmi seni esile toodud juhtumite puhul toime pandud kuritegu, mida prokuratuur peaks uurima. Kõigi kõnealuste juhtumite puhul on ametnikud küll piiratud ajal või piiratud mahus, aga siiski faktiliselt olnud teenistuses ja rotatsioonis,”

Aga kas nende endise riigi juhtivprokuröri ja praeguse riigiprokuröri väljatoodud kahtlusi ja kahtluste alla sattunud isikute tegude seaduslikkust ei peaks õigusriigis hindama mitte riigiprokuratuur vaid kohus ? Kas õigus ei peaks ka tegelikkuses olema ülem kui võim ? 

Kõiges selles õiguspäraselt või ebaseaduslikult roteerivas „nokitsemises“ on hea meelde tuletada tänase peaministri Kaja Kallase 12.12.2019 postitust õigusriigi põhimõtete kohta  Eestis ja maailmas (postitus ajast, kui Kaja Kallas oli opositsioonis, Riigikogu liige): 

https://kajakallas.ee/postitus/kas-oigusriik-on-ohus/

„Õigusriigi vastand on võimuriik. Richard Nicolaus Coudenhove-Kalergi on oma raamatus „Totaalne riik – totaalne inimene“ kirjutanud, et õigusriigi jaoks on õigus ülem kui võim. Võimuriigi jaoks on võim ülem kui õigus. Õigusriik kasutab võimu selleks, et õigus pääseks maksvusele – võimuriik kasutab õigust selleks, et oma võimu hoida ja kindlustada“.

„Õigusriigi jaoks on iga inimene õigussubjekt, võimuriigi jaoks on iga inimene võimu objekt. Õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid: õigusriigis on korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikut riigi eest, võimuriik aga seisab püsti distsipliinil, mis kaitseb riiki üksikisiku eest.  Iga riik toetub nii võimule kui õigusele. Õiguseta pole rahu, vabadust ega riiki, aga ka võimuta pole rahu, vabadust ega riiki. Need väärtused on tasakaalus vaid siis, kui õigus toetub võimule ja võim toetub õigusele“.

Kas tänane võim toetub õigusele ja õigus võimule? Kui nendest artiklites paigutada tänaste võimul olevate või võimul olnute nimed vastavatesse kohtadesse, kas tõesti saame väita, et Eesti on alates taasiseseisvumise ajast olnud õigusriik.

Ja kurvalt jõuame jälle sinna, et Eestis mõistab õigust kohus vaid prokuratuuri poolt väljavalitute suhtes ja “omade” suhtes need  ideaalis eksisteeriva õigusriigi põhimõtted nagu ei kehti !