Kelle jutt ei vasta tõele?
05.05.2023 avaldatud EP artiklis aga on Keskkriminaalpolitsei, ajakirjaniku ja sellega seotud isikute ning riigiprokuratuuri suur sõprus vajunud murelikku nukrusse. Kas artikliga ähvardatakse või otsitakse sõprust? Kõik on segaduses! Samas on artikli ilmseteks märksõnadeks – … usaldusväärsus on pihta saanud, selles jamas ei ole võitjaid jne. aga olukorda iseloomustab ka huvide konflikt!
Keskkriminaalpolitsei ex-direktori, Andres Anvelt´i abikaasa ja ajakirjanik Kärt Anvelt kirjutab 05.05.2023 ülipika loo sellest, kuidas teine Keskkriminaalpolitsei ex-juht A. Alavere, koos politsei peadirektori E. Vaheri, P. Pärkna ja E. Heldnaga sai märtsis 2023 kriminaalkahtlustuse.
Artikliks viidatakse muuhulgas: „Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles „Pealtnägijas“, et jah, käidi küll riigiprokuröriga rääkimas, kuid olevat küsitud abstraktselt, kas roteerimine kui selline on aktsepteeritav personalipoliitika või mitte“.
Keskkriminaalpolitsei ex-direktor A. Alavere aga esitab artiklis vastuse: „Küll aga ei saa ma jätta reageerimata sellele, kui riigiprokuratuur ütleb nüüd, et nemad kuulsid seda [Heldnast] oktoobris 2022. See ei vasta tõele. Ja rääkisime me konkreetselt Heldna kaasusest, ainult selle kaasuse jaoks see kohtumine korraldatigi. Minu jaoks kinnitas see arutelu veendumust, et kõik on õige ja seaduspärane“.
Ülipikas artiklis on palju erinevaid väiteid. Ka peaprokuröri poolt on eelnevalt esitatud hulk kategoorilisi väiteid. Kus on siis tõde? Peaprokuröri seisukohta ja Keskkriminaalpolitsei ex-direktori seisukohta vaadates peaks olema ju ilmne, et mõlemad korraga ju tõtt ei saa rääkida? Antud kahtlustuse sisu ei ole ju mingi era äriga seotud vaidlus vaid kahtlustus riigi rahaliste vahendite väljapetmises, dokumentide võltsimises jne.
Peaaegu aasta tagasi kajastas K. Anvelt EP-s riigiprokuratuuri tegevust suure ülistamisega. 23.08.2022 EP-s avaldati K.Anvelti artikkel sellest, kuidas prokurörid saavad räigeid ähvardusi.
Kellegi ähvardus peaks aga olema midagi reaalset, mida peaks olema põhjust ka tegelikult karta? Kellegi konkreetse isiku poolt tehtavat reaalset ähvardust 23.08.2022 artiklist aga ei olnud võimalik leida? Küll aga pidas K. Anvelt koostöös peaprokurör A. Parmasega, tookordses räigete ähvarduste artiklis spetsiaalselt vajalikuks viidata nimeliselt vandeadvokaat Kuklasele, kelle blogipostitused siis A.Parmast tõenäoliselt väga, väga ähvardavad!
Kuklase kirjutas sellest: https://kuklase.ee/2022/08/23/kes-oigusriigis-maratseb/
05.05.2023 avaldatud EP artiklis on aga Keskkriminaalpolitseiga seotud ajakirjaniku ja riigiprokuratuuri suur sõprus vajunud murelikku nukrusse, kõik on segaduses. Artikli suurust, küsimuste esitamist ja artikli kirjutaja seotust arvestades tekkis küsimus – kas 05.05.2023 artikliga riigiprokuratuuri ähvardatakse või otsitakse sõprust? Kas artikli tegelikeks märksõnadeks ei ole mitte riigiprokuratuuri ja politsei usaldusväärsus ja ka ajakirjaniku K.Anvelti enda objektiivsus ja usaldusväärsus ?
Loodetavasti ei mõista õigust jälle prokuratuur vaid kohus aga on ilmne, et suur tüli on majas, küsimus on vaid selles, kellele on nüüdsed jõujooned kätte jooksnud!
VÄRSKED POSTITUSED
- EV Pankrotiseaduses on kokku 201 paragrahvi, kuid tegemist on siiski piisavalt keeruka seadusega!
- Kuidas mõjutab krüptovaraturu seadus ettevõtteid ja erakliente?
- Õigeksmõistetud, oli see mäng või tegelikkus?
- Eesti kriminaalmenetlus kui lõputu küünlapäev
- Õigeks mõistetud! Ka Tallinna Ringkonnakohus otsustas, et riigiprokuratuuri ja L.Perlingu, T.Perni ja A.Parmase käitumine O.Kuklase ja tema advokaadibüroo süüdistamisel oli ebaõige!
- Kas riigi peaprokuröri teenistusliku järelevalve „kallistused“ ja KAPO endise komissari ilukirjanduslikud sähvatused võiksid panna meid mõtlema sellele, mis meie riigis tegelikkuses toimub?
- Eesti Advokatuuri kuldmärk vandeadvokaat Olev Kuklasele