Tõenäoliselt ei julge riigiprokuratuur veel seekord S. Vedleri  ja T. Vahteri suhtes kriminaalmenetlusega ähvardada aga on vägagi tõenäoline, et isiku osas, kes Vedlerile ja Vahterile nende Swedbanki juhatuse rahapesu ja Seppikute kriminaalasjadega seotud info edastas on juba eraldi kriminaalasi algatatud? Saame vbl.a kunagi näha?

Riigiprokuratuur ei saa aru, kuidas julgesid Sulev Vedler ja Tarmo Vahter prokuratuurilt luba küsimata avaldada uudise suurest rahapesust ja sellega seotud isikutest või Seppikute kriminaalasjast!

Prokuratuuri põhjenduste täiesti uus tase – ajakirjanike vaikima sundimine on avaliku debati edendamine?

Riigiprokurör Nurm väitel ei edenda Swedbanki juhtkonna rahapesust kirjutamine avalikku debatti.

A.Parmase poolt tuli ka koheselt prokuratuuri tegevuse õigustamine ja tundub uskumatu – A.Parmase arvates  puudus selle Swedbanki ja Seppikute info avaldamiseks avalik huvi ja ainukeseks motiiviks oli Parmase arvates vaid uudishimu rahuldamine kellegi eraelu kohta. Sellejuures nimetab A.Parmas ajakirjanikke nüüd juba seaduserikkujateks, olukorras kus Harju Maakohtu määrus on edasi kaevatud.  https://www.delfi.ee/artikkel/96570133/peaprokuror-parmas-ajakirjanike-trahvimisest-nad-rikkusid-seadust-aga-te-ei-taha-sellest-aru-saada?fbclid=IwAR1zAUr3gEg2FKDfsG0LFBfAlk5ZKDCW99WXZiP_rz2KjIehpOUSvIftiBY

Olen ka varasemalt ja korduvalt viidanud, et prokuratuuri jaoks on vaid üks tõde – see on see mida nemad soovivad tõena lasta paista ja see, et õigust peaks mõistma kohus “ei sega” prokuratuuri! Kas seda nimetatakse siis see riigiprokuratuuri võimu sõltumatuseks?  

2019. aastal oli prokurör T. Pern Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid läbiotsimise ja O. Kuklase arestimajja paigutamise järel oma esitatud infos „täiuslikult avalik“ ja ajal kui T.Pern pidas vajalikuks O. Kuklase arestimajja vaikima panna oli T. Perni poolt koheselt vajalik O. Kuklase ja advokaadibüroo sopaga täiega „üle valada“! Põhjenduseks esitati loomulikult „suur avalik huvi“? Ei mingit muret kellegi eraelu uudishimu rahuldamise kohta! 

Nüüd aga kui EE ajakirjanikud julgesid Seppikute juhtumit või Swedbanki juhtkonna rahapesuga seotud isikuid avalikustada kasutab riigiprokuratuur nende hirmutamiseks trahvimist ja on pannud oma müstilise „avaliku debati edendamise vankri ette“ ka veel Harju Maakohtu kohtuniku?

No kas see riigiprokurör S. Nurm poolt nõutud 3200.- euro suurune trahv toob, siis riigiprokuratuurile õigluse või on kogu probleem hoopis selles, et riigiprokuratuur püüab päästa neid juba „hapuks minevaid“ kriminaalasju ja panna sellega seotud süüd ajakirjanike kaela, et ajakirjanikud oleksid siis need patuoinad, kelle tõttu see aastaid toimunud rahapesu või Seppikute kriminaalasi kokku kukub?