Kui palju on Eestis veel õigusriiki alles?

13.09.2023 esitas õiguskantsler Riigikogule järjekordse aastaülevaate.

Sellel korral, nagu ka riigikontrolör J. Holmilgi, oli põhirõhk tegevuspõhisel eelarvel ehk ametnike võimel/oskusel kulutada raha niipalju kui neil parasjagu ära kulub! Sõltumata sellest, kelle mureks peaks tegevuspõhine eelarve lõpuks olema on aastad näidanud, et nii õiguskantsleri kui riigikontrolöri kriitika kuulub pigem nö. tühja kriitika valdkonda, reaalseid samme, rääkimata kellegi vastutust ei järgne.

Ka 15.09.2023 esitab õiguskantsler ERR-is arutelu ja mure, mida ta on juba aastaid lihtsalt korrutanud. https://www.err.ee/1609101203/ulle-madise-demokraatlikku-oigusriiki-pole-tark-kaest-lasta

Kas tõesti on õiguskantsleri ametikohustused sh. kohustus tagada EV põhiseaduse, õigusaktide vastavuse ja õigusriigi säilimine vaid deklaratiivset laadi “nähtus”? Jah tõesti, vanadekodude, lasteaedade ja vangide teemal on õiguskantsler oma võimu näidanud aga  näiteks nn. TOIMINGUPIIRANGU seadusesätte põhiseaduspärasuse suhtes ? Õiguskantsler avaldab antud sätte põhiseaduspärasuse osas kahtlusi juba järjestikku vähemalt 5 aastat, kuid vaatamata sellele ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet. Ei tee midagi? Las keegi teine teeb! Aga kes seda siis peaks tegema?      

Olukord tundub juba sarnane telesaatega Õnne 13,  ehk siis aastaid kordame seda refrääni, paljud  noogutavad, väga tubli, kuid see on ka kõik – lihtsalt ilus, tühi jutt.

Õiguskantsleri aastaid kestnud tsitaadid:

„Iga tööpäeva lõpul esitame kõik õiguskantsleri kantseleis endile küsimuse: kas ja kuidas on meie töö täna Eestit paremaks teinud? Kelle mure suutsime lahendada? Mis läks hästi või jäi halvasti minemata? Mida tegime, et põhiseadus päriselt kehtiks? Õiguskantsleri institutsiooni peamine eesmärk on seada põhiseaduslikkus kiiresti, hästi ja abivajajale tasuta taas jalule. Üks teema kordub refräänina igas õiguskantsleri aastaülevaates juba aastaid: osa seadusi on sõnastatud nii segaselt ja üldiselt, et nende rakendamise eest vastutav ametnik ei saagi langetada vaieldamatult õiguspärast otsust. Kui inimese mure võrsub põhiseadusevastasest normist, saab õiguskantsler algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja vajadusel viia vaidluse lõpuks ka riigikohtusse“.

Ma mõistan, et õiguskantsleri volitused on paljudel juhtudel formaalsed või väga piiratud, näiteks prokuratuuri omavolitsemise/ ebaseadusliku tegevuse jne. või saadikupuutumatuse taotluste sisulise kontrollimise osas. Samas aga eksisteerivad jätkuvalt paljud  ebaselged seadusesätted, millele õiguskantsler ka ise iga aasta muudkui viitab, näitena ka see sama nn. toimingupiirangu säte. aga reaalsuses ei tee midagi.   

Kas tõesti saab inimese mure põhiseadusvastasest normist võrsuda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks vaid ja ainult siis, kui keegi inimene esitab õiguskantslerile AVALDUSE?

Õigusriigi kaitsmisel ei ole senistel õiguskantsleritel olnud puudust tarkusest, küll aga on puudu julgusest ja on siiralt kahju kui õiguskantsleri mure õigusriigi eksistentsi pärast jääb vaid ERR-i järjekordseks uudiseks.