09.11.2023 Äripäevas tõdeb juhtiv riigiprokurör Maria Entsik, et majanduse kesine väljavaade võib tähendada ka kuritegevuse kasvu.

Eesti majanduse kesine väljavaade on see objektiivne tegelikkus, kuhu tänane valitsus „vapralt“ tüürib. Praktiliselt igapäevaselt loeme ettevõtjate arvamusi, kes juba pikemat aega püüavad valitsusele selgitada, mõista anda, et valitsuse planeeritavad suured maksutõusud ja tegevused süvendavad seda majanduslangust veelgi. 

Ma pole valitsuse vastane, aga tänase valitsuse majandust kahjustav tegevus (teatud juhtudel tegevusetus) viib ilmselgelt just selleni, kus riik sisuliselt ise toodab kuritegevust! Seni kuni riigiaparaadi enda kulutusi tõsiselt üle ei vaadata on valitsuse käitumine silmakirjalik. 

Samas, sõltumata sellest, kas  prokuröride palka suurendada või vähendada on prokuratuur juba praegu pandud olukorda, kus neil tegelikkuses tuleb täita missioon impossible. Täita seadusest tulenevaid ülesandeid, püüda teha seda hästi, samas jätkab valitsus tegevusega, millest ilmselgelt kasvavad välja uued kuriteod ehk siis prokuratuurile jäetakse tegelemiseks need tagajärjed. 

Nojah, väliselt tundub, et siis taolises olukorras hakkab advokaatidel või pankrotihalduritel „hästi minema“ aga arvan, et see nägemus on eksitav!

Pankrotihaldurina kogesin ka enne 2007 majanduslangust, et pankrotti minevatel isikutel/ettevõtetel oli pankroti väljakuulutamise ajal veel teatud osa vara alles ja ettevõtjad ning haldurid püüdsid seda “haiget ettevõtet” veel päästa. Peale 2007 alanud pankrotilainet aga hakkas riigis tekkima mentaliteet, et ettevõte on mõistlikum “tühjaks” teha, sest siis pole ka menetlemiseks enam mingit raha ja riik lausa soosis taolisi olukordasid. Oma osa said üldjuhul vaid pangad ning edasistel aastatel jõudsid pankrotihaldurini sisuliselt vaid ettevõtete „luukered“! Haldurid ja võlausaldajad esitasid kohtutele, politseile avaldusi, aga politsei ja prokuratuur uppusid töösse ja kustusid ülekoormusse. Jah, tõsi „suurepärase“ sissetulekuga olid firmamatjad. Tänasel päeval, nende  süüdimõistmine raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega on aga vaid näilik karistus ning ei paranda ettevõtluskeskkonda!   

Prokuratuuri hinnangust on tegelikkuses välja loetav tõsine mure (seda varasemate aastate kogemusele tuginedes), et täna, iga järgmine valitsuse samm, mis kahjustab majanduskeskkonda, suurendab tegelikkuses kuritegevust ja prokuratuuri tööd! 

Ettevõtluskeskkonda aga saab ja peaks parandama valitsus ja seda mitte maksude tõusuga vaid riigi enda raiskamise piiramise ning ausa ettevõtluskeskkonna loomisega.  

Positiivsena võib aga tõdeda, et riigiprokuratuuri viimase aja meediakajastused on muutunud neutraalsemaks ja professionaalsemaks? Puudub lahmiv stiil a’la homme vangis.

Kokkuvõttes aga peaksid ja võiksid taolised riigiprokuratuuri kommentaarid:  „…. Kriminaalmenetlustest selle probleemi välja ravimiseks ei piisa, tõdes prokurör. Peamine ravi saab ennekõike olla ühiskonnas valitsev väärtushinnang….  “  kuuluda ka juba kriminaalmenetluse kui terviku juurde!