KUIDAS 3-AASTASEST TÜDRUKUST SAI VÕLGLANE ?
Märksõnad: maksuamet, MTA, maksuvõlg, maksuvõlglane, võlgnevus, maksuvõlgnevus, e-maksuamet, sundtäitmine, kohtutäitur, elektrooniline arestimise süsteem, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, maksude tasumine, viivitus, viivis, riigivastutus.
Kuklase & Partnerid advokaadibürosse pöördus klient, kes avastas, et tema 3-aastasel tütrel on e-maksuameti kodulehe andmetel võlgnevus ja seoses sellega on seatud kohtutäituri arest. Riigi eksimus? Kas isik saab inimliku eksitusega vabandada viibimist maksude tasumisel?
Käesoleva aasta septembris avastas ema, et tema 2014. aastal sündinud tütar on alates septembrist 2017 võlglane. Tütar oli võlgnevuse tekkimise ajal kolme-aastane!
Vastav info oli e-maksuameti kodulehel, kus oli teave selle kohta, et võlgnetavaks summaks on 1236,77 eurot, tegemist on vaidlustamata nõudega, mille täitmise tähtpäev oli 13.09.2017 ning võlgnevuse sundtäitmiseks on seatud maksuametis kohtutäituri arest. Kellele, mille eest ja mille alusel 3-aastane tüdruk võlgnes, seda e-maksuametist ei nähtunud.
Esimene soovitus emale oli pöörduda selgituste saamiseks kohtutäituri poole, kes oli aresti seadnud. Kahe nädala pärast tuli kohtutäiturilt vastus, et tegemist on eksitusega. Kuidas aga sai taoline eksitus tekkida? Kohtutäituri büroo selgitus oli alljärgnev.
Nimelt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse korraldusel pidi meie tööprogrammi arendaja elektroonilise arestimise süsteemi testkeskkonnas saatma aresti testisiku Kati Kask (nimi muudetud) (isikukood xxxxxxxxxxx) (P.S. ühtib 3-aastase tüdruku isikukoodiga) nimele. Arendaja inimliku eksituse tõttu saadeti arest testkeskkonna asemel toodangkeskkonnas (ehk reaalselt kasutuses olevas keskkonnas).
Paraku ei arvanud keegi sel hetkel, et testisikul on reaalse isiku isikukood. Arendaja viis testid testkeskkonnas lõpuni ning ekslikult toodangkeskkonda saadetud arest jäi tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäitur ega tema büroo ükski töötaja teadlik, et selline juhtum on aset leidnud ning seetõttu ei olnud võimalik ka kohest selgitust anda.
Antud juhtum ei väärikski ehk suuremat tähelepanu, sest olukord ju lahenes ning keegi kannatada ja kahju ei saanud. Küsimus on pigem selles, et kui inimene peab võtma riigi eksimusi iseenesest mõistetavana ja aktsepteerima selgitusi inimlikust eksimusest (mis ka tegelikkuses võis olla) või muudest tundmatutest teguritest, siis kahjuks ei ole see sageli vastupidises olukorras.
Isik ei saa inimlikust eksitusest viibida maksude tasumisel kasvõi ühe päevaga ilma, et tema suhtes ei rakendataks intressi, ega tasuda elektriarvet inimlikust eksimusest viivitusega ilma, et tema suhtes ei rakendataks viivist.
Kuigi matemaatilisi arvutusi teevad täna meie eest arvutid, on kirjeldatud loo moraaliks – rohkem inimlikkust!
Adovkaadibüroo Kuklase & Partnerid
Postitus avaldatud 29.10.2019