Menu

8 OSA: Kas Kaitsepolitsei ja prokuratuuri ebaseaduslik tegevus jätkub? Kui keeruline on tegelikkuses saada tutvuda Sinu kohta antud jälituslubadega ja mistahes jälitusandmetega, sh salvestustega?

0 Comments

Jälituslubade taotlemise ja nende saamise regulatsioon on tavainimesele keeruline ja realiseerida oma õigusi olukorras, kus oled teada saanud jälitusest, võib osutuda veelgi keerulisemaks. Enda arvates soovid lihtsalt oma õigusi kaitsta s.t. tutvuda Kaitsepolitsei/prokuratuuri poolt taotletud ja kohtu poolt antud jälituslubadega, tutvuda jälitusega seotud salvestuste ja muude andmetega. 

 

On tõenäoline, et tegelikkuses tutvustatakse teostatud jälitusest ja selle tulemusena kogutud andmetest vaid väikest osa.  

 

Olen korduvalt viidanud, et kahtluste kontrollimiseks on mistahes jälitustegevus vajalik, aga sealjuures ei saaks ja ei tohiks politsei ja/või prokuratuur muutuda ise seaduserikkujaks! 

Õigusriigis peaks olema norm, et hilisemalt on Kaitsepolitsei või prokuratuuri tegevuse seaduslikkust lihtne kontrollida, kuivõrd see tagab ka selle, et politsei ja prokuratuur käituvad seaduslikult. 

 

Tegelikkus on aga hoopis teistsugune! 

 

Olen mitmetes varasemates postitustes juba kirjutanud ja võin ka oma väga mitmetest kogemustest tulenevalt väita, et tõeline Kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolne soperdamine hakkab peale alles siis kui keegi üldse julgeb nende poolt teostatud jälituse õiguspärasuses kahelda ja kui keegi üldse julgeb jälituse seaduslikkust kontrollida!

 

Tõsi, viimastel aastatel on siiski palju juhtumeid kus just Riigikohus ja ka Tartu Ringkonnakohus on asunud ka reaalselt ja sisuliselt politsei poolset massilise jälitamise põhjendatust, tegelikku vajalikkust kontrollima ja ka väga mitmetel juhtudel on politsei ja prokuratuuri tegevus tunnistatud õigusvastaseks (nt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-14-14 ja nr 3-1-1-112-16, Tartu Ringkonnakohtu lahendid kriminaalasjades nr 1-19-9095 (13.12.2019 lahend), nr 1-19-9193 (20.05.2020 lahend).   Seega on olemas juba aastatepikkune praktika ja sellest võiks politsei ja prokuratuur ka õppida ! 

 

Olen varasemalt toonud korduvaid näiteid Kaitsepolitsei ja prokuratuuri uskumatust ebaseaduslikust tegevusest ning viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2020 lahendile, millega tunnistati juhtiva riigiprokuröri T.Pern juhtimisel toimunud kaitsepolitsei juhi J.Kanni ja T.Tiiriku jälitusandmete mittetutvustamisega seotud tegevus ebaseaduslikuks. Ma saan aru, et kohtu poolt öeldust ei muutu politsei ega prokuratuuri jaoks mitte midagi, sest nende vastutus ei seisne mitte milleski ja jälitusandmete mittetutvustamisega seotud ebaseaduslik tegevus aina jätkub. 

 

Prokuratuuri ebaseadusliku tegevuse üle ei tee tegelikkuses järelevalvet mitte keegi !  

 

Jälituse teemad on juba ajalooliselt olnud võimu omavate isikute inimpsüühikat arvestades äärmiselt „õrnad“ teemad, kus võimuliialdused on ülimalt lihtsasti tulema ja seejärel tegeldakse kiivalt nende ebaseaduslike tegevuste varjamisega. Samas tundub, et kogu see jälituse teema on nagu Augeuse tallid, mille puhtaks saamine tundub olevat võimatu ülesanne! Arvan, et need tallid saavad kunagi täis ja hakkavad nii tugevalt haisema, et sellele pööravad ka kodanikud tähelepanu, sest võimulolijate jaoks see senini ei ole mingiks probleemiks. 

 

 

Käesoleva postitusega toon välja järjekordse prokuratuuri ja eelkõige juhtivprokurör T.Perni ning kahjuks ka peaprokuröri ebaseadusliku tegevuse. 

 

Edastasin Harju Maakohtule 17.09.2020 kaebuse ja taotlesin riigi peaprokuröri Andres Parmase 07.09.2020 määruse tühistamist, millega jäeti rahuldamata minu kaebus juhtiva riigiprokuröri Taavi Pern 27.07.2020 määrusele kriminaalasja nr 19913000019 raames (KrMS § 230 korras).

 

Harju Maakohtu kohtunik A.Möldre tegi 16.10.2020 minu kaebuse osas lahendi ja leidis järgmist:  

 

1. Rahuldada osaliselt kahtlustatava/kaebuse esitaja Olev Kuklase kaebus riigi peaprokuröri Andres Parmase 07.09.2020.a määrusele, millega jäeti rahuldamata tema kaebus juhtiv riigiprokurör Taavi Perni 27.07.2020.a määrusele osas, mis puudutab juhtiv riigiprokurör Taavi Perni keeldumist Harju Maakohtu määruste KM7491/2019, KM7844/2019, KM8130/2019 ja KM8398/2019 ja nende aluseks olnud Riigiprokuratuuri taotluste tutvustamisest Olev Kuklasele. 

 

2. Rahuldada taotlus tunnistada õigusvastaseks Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) ja/või juhtiv riigiprokurör Taavi Perni keeldumine Harju Maakohtu määruste KM7491/2019, KM7844/2019, KM8130/2019 ja KM8398/2019 ja nende aluseks olnud Riigiprokuratuuri taotluste tutvustamisest Olev Kuklasele. 

 

3. Jätta rahuldamata taotlus kohtupoolsete selgituste andmiseks selle kohta, kas prokuratuuri näol oli tegemist erapooletu haldusasutusega, kellel oli õigus anda Olev Kuklasega seotud elektrooniliste andmete väljanõudmiseks vastav luba.

 

4. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks KAPO ametniku Talis Tiiriku tegevus Olev Kuklasele jälitamisega seotud salvestiste tutvustamisel. 

 

5. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks KAPO ja juhtiv riigiprokurör Taavi Perni keeldumine Olev Kuklase salajase pealtkuulamisega seotud kõnede  koopiate esitamisest Olev Kuklasele. Jätta rahuldamata taotlus kohustada KAPO-t esitama Olev Kuklasele kõikidest salvestistest koopiad, mis on seotud Olev Kuklase jälitamisega kriminaalasjas nr 19913000019.

 

6. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks KAPO ametniku Talis Tiiriku tegevus Olev Kuklase 22.05.2020.a kaebuse lahendamata jätmise osas. 

 

7. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks juhtiv riigiprokuröri Taavi Perni tegevusetus Olev Kuklase 22.06.2020.a kaebuse mitte lahendamisel osas, millega Olev Kuklase taotles tuvastada Olev Kuklase suhtes antud varjatud jälgimise loa õigusvastasus. Jätta rahuldamata taotlus kohustada juhtivat riigiprokuröri Taavi Perni lahendama Olev Kuklase 22.06.2020.a esitatud kaebust, millega Olev Kuklase taotles tuvastada Olev Kuklase suhtes Riigiprokuratuuri poolt antud varjatud jälgimise loa õigusvastasus.

 

8.  Jätta rahuldamata taotlus KrMS § 901 lg 2 kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd Olev Kuklase hinnangul ei vasta see PS §-le 43 ja on vastuolus vastava Euroopa Liidu (EL)  kohtupraktikaga. 

 

Kohus on järjekordselt tuvastanud politsei ja prokuratuuri ebaseadusliku tegevuse. Selleks on tehtud  väga palju tööd (kohtumäärus on 18 lk-l). Lisan kohtumääruse postituse juurde ning kellel on tahtmist saab selle läbi lugeda, et saada võib-olla ka ise tarkust selle kohta, kuidas tegelik jälitustegevus käib ja kuidas politsei ning prokuratuuri tegevusega seotud teemasid vaidlustada. Kuigi kohus on antud lahendiga mitmetes punktides minu kaebusega nõustunud siis samas ei ole julgenud kohus mitmetes punktides üldse sõna võtta, sest kaebuses oli ka tõstatatud mitmeid prokuratuuri tegevuse vastuolusid Euroopa Liidu normide ja nende tõlgendamisvajadusega, milliste osas on käesoleval ajal Euroopa kohtutes vaidlused juba olnud ja ka mõned pooleli.

 

 

Kohtumäärus: 

 

Kokkuvõtvalt leian jätkuvalt, et jälituslubade ja prokuratuuri tegevuse üle tegelik järelevalve puudub!


Kas tõesti peab politsei ja prokuratuuri tegevuse peale esitama pikki kaebusi ja taotlema kohtutelt pikki otsuseid selleks, et jälle ja jälle otsesõnu välja tuua politsei ja prokuratuuri konkreetsete ametnike tegevuse ebaseaduslikkust !  



Prokurör T.Perni ebaseaduslike ja seaduslike tegevuste osas on isegi juba raske järge pidada ja kindlasti ollakse pahane minu peale, et ma üldse julgen jälitustegevuse seaduslikku kontrollimiseks kaebusi esitada ja jälitustegevusega seonduvat kajastada!   

 

Olen kaalunud taoliste võimutäiust realiseerivate isikutega mittevaidlemist, sest olukord meenutab mitmeid ajaloost kadunud riikide juhte ja nende võimuorganitega vaidlemist. Olen terve oma elu hoidunud poliitikaga tegelemast, sest minu vanematel ja vanavanematel on olnud nõukogude aegsete võimuorganitega palju vaidlemist,  kuid olukorras kus mind sellesse kistakse olen ma kahjuks jätkuvalt sunnitud ülekaalukate jõududega vaidlema ! 

JAGA POSTITUST

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga