30.10.2020 tuli uudis, et  aasta prokuröriks nimetati juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ! 

Tänaseks on sellest uudisest möödas nädal ning arvasin, et see on juba vana uudis ning ei vääriks pikemat tähelepanu, aga kui meediat vaadata, siis muudkui tuleb ja tuleb aasta prokuröri suhtes aina uusi ja uusi reportaaže. Tähelepanuväärne on aga see, et viimastest (03.11.2020 ja 04.11.2020) kajastustest on ära „kadunud“ viited T.Perni suurtele töötulemustele seoses kahtlustuse esitamisega kohtunikule, advokaadile, politseinikule.

Isikute tunnustamine heade töötulemuste eest on igati tänuväärne, aga kes see  aasta prokurör siiski on ?

Riigiprokuratuuri kodulehel avaldatud infost nähtub, et aasta prokuröri aunimetusega märgitakse ära väljapaistvamate töötulemustega prokuröre alates 2002. aastast. Aasta prokuröri aunimetuse andmise eesmärk on tunnustada ja tänada prokuröri, kes on viimase aasta jooksul (perioodil oktoober kuni september) oma heade töötulemustega eriliselt silma paistnud. Aasta prokurör valitakse kõigi prokuratuuri prokuröride seast. Kandidaate prokuröride hulgast seavad üles ringkonnaprokuratuurid juhtivprokuröri ja Riigiprokuratuuri osakonnad juhtiva riigiprokuröri kaudu riigi peaprokuröri poolt määratud kuupäevaks. Aunimetuse saajad valitakse tegude kirjelduse alusel juhtivprokuröride ja riigi peaprokuröri poolt selleks korraldatud nõupidamisel hääletamise teel.

Huvitav on see, et 30.10.2020 õhtul on ajalehes Postimees toodud välja Riigiprokuratuuri põhistus, et aasta prokuröri võitjaks tuli Taavi Pern ja peaprokuröri poolt antud selgitusest nähtuvalt ei olnudki T. Perni puhul võimalik tuua välja üht konkreetset tegu – tunnustuse on ta teeninud oma töö eest Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhina, mis tähendab pidevat tööd ühtaegu nii osakonna administratiivse juhina kui ka riigiprokuröridele sisulise nõuandmist Eesti kõige raskemate ja mahukamate kuritegude menetlemisel.

„Selle kõrvalt on Taavi ise kohtus esindanud riiklikku süüdistust näiteks Edgar Savisaarele altkäemaksu andnud ärimeeste kriminaalasjas ning tema juhtimisel on korruptsioonikuritegudes esitatud kahtlustused muuhulgas kohtunikule, advokaadile ning politseiametnikule. Samuti hinnatakse Taavi võimet ka kõige pingelisemates olukordades kolleegidesse toetavalt ja sõbralikult suhtuda.“  

Kuidas suhtuda peaprokuröri põhjendusse jättes kõrvale asjaolu, et olen ise korruptsioonikuriteos kahtlustatav advokaat? 

T. Perni 2020 aasta prokuröriks valimisel olid sisulised põhjendused järgmised:

1) T. Pern on andnud nõu teistele riigiprokuröridele

Kas tegemist ei ole mitte juhtiva riigiprokuröri tavalise tööga? 

2) on kohtus esindanud riiklikku süüdistust näiteks E.Savisaarele altkäemaksu andnud ärimeeste kriminaalasjas  

E. Savisaare osas lõpetati menetlus juba mitu aastat tagasi ja nende ärimeeste osas on ju menetlus  pooleli (esimene aste mõistis nendest enamuse õigeks ja ringkonnakohus teatud osas muutis maakohtu otsust, kuid hetkel on asi Riigikohtus).  

3) T. Perni juhtimisel on korruptsioonikuritegudes esitatud kahtlustused muuhulgas kohtunikule, advokaadile ning politseiametnikule.

Kõlab uskumatuna, et aasta prokuröri tiitli andmise üheks põhjuseks on kahtlustuse esitamine kohtunikule, advokaadile ja politseinikule.

Tekib küsimus, kas Eesti Vabariigis kehtib jätkuvalt süütuse presumptsiooni põhimõte või mitte. 

Kas Eestis kehtib põhiseadus ainult teatud ulatuses ?!  

Kas kahtlustuse esitamine ongi juba aluseks väga headele töötulemustele?  Taolisest peaprokuröri ja juhtivprokuröri poolt avalikkusele antud hinnangust seoses kahtlustuse esitamisega kohtunikule, advokaadile on piisavalt selgelt järeldatav, et peaprokuröri ja juhtivprokuröri jaoks on see töötulemus – kahtlustuse esitamine kohtunikule ja advokaadile juba ette kohtutega ära kooskõlastatud ja süüdimõistmine iseenesest mõistetav!  

Eelmisel aastal pole mitte ühtegi teist kohtunikku, kellele koos advokaadiga kahtlustus esitati ! On ju selge, millisele kohtunikule ja advokaadile kahtlustuse esitamisele on peaprokurör ja juhtivprokurör T. Pern oma väga heades töötulemustes viidanud. Ma ei alahinda prokuröride tööd, kuid põhjendus kui selline on minu jaoks küüniline ja ilmselgelt näitab prokuratuuri ülimat seotust ja enesekindlust ning sellega seoses ka kohtutega juba ette tehtud kooskõlastatust selle kohtuniku ja advokaadi süüdimõistmisel.    

On ju teada, et T. Perni poolt kohtunikule ja advokaadile koostatud süüdistuse teksti osas saatis Riigikohtu üldkogu 08.10.2020 peaprokuröri taotluse tagasi, kuna prokuratuuri poolt kohtule esitatud taotluses kirjeldatud süüdistuse tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav, vastuoluline, sisaldas ebaolulisi kõrvalekaldeid faktiväidetele, millel ei ole isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt õiguslikku tähendust või pole selles küllaldaselt kirjeldatud kuriteokoosseisu täitmise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Pean tunnistama, et riigi peaprokurör Parmase poolt on tõesti väga soliidne, kui T. Perni poolt peaprokurörile taolise teksti – „ämbri“ allkirjastamiseks ette sokutamise eest ja Riigikohtu poolse peaprokuröri aadressil tehtud pretsedenditu kriitika eest otsustas peaprokurör T. Perni hoopis kiita ja nimetada ta aasta prokuröriks!

Taoline peaprokuröri tegevus on täielik vastand sellele, mida ta ise enda tulevase (s.t. praeguse) tegevuse kohta arvas ja tema kolleegid 03.12.2019 Eesti Ekspressis kirjutasid: 

Juhan Sarv ja Sten Lind aga räägivad Ekspressile sama juttu: paljud prokurörid ei oska kirjutada arusaadavat süüdistust!

„Meeletult pikad ja lohisevad laused,“ kurdab Lind. „Ajaloolised väärarusaamad süüdistusakti kirjutamisest on prokuratuuris väga sügavalt juurdunud,“ täiendab Sarv.

„Riigikohtu suuniseid süüdistusaktide koostamise kohta sisuliselt ignoreeritakse. Lähtutakse sellest, et alati on nii tehtud ja nii ongi õige. Andresel selle traditsiooni taaka kaelas ei ole.“

Ehk Parmas oskab ka keerulistel juurateemadel end arusaadavalt väljendada ja loodetavasti suudab seda ka prokuröridele õpetada.

„Tänu“ T. Pernile sai A. Parmas nüüd ka selle kolleegide poolt aasta tagasi viidatud taaga kaela! 

Õigusriigi olemusega ei saa olla kooskõlas see, et tunnustusi jagatakse selle eest, et prokuratuur käitub ebaseaduslikult ja lohakalt ning isikute põhiõigusi ehk siis Eesti Vabariigi põhiseaduse printsiipe jämedalt rikkudes.

Tegemist on prokuratuuri piiramatu ning kontrollimatu võimu rõhutamisega ning „näitamisega“ , et prokuratuuril on kohtutega enamusel juhtudel asja-d juba ette kokku lepitud !  Jah tõesti, Riigikohtu 08.10.2020 üldkogu otsus püüdis seda olukorda tasakaalustada aga 30.10.2020 T.Perni aasta prokuröriks tunnistamine ja peaprokuröri põhjendused näitavad, et see 08.10.2020 Riigikohtu poolt tagastamine oli erand ja edaspidi  seda enam ei juhtu ! 

Nüüd kuu aega hiljem kinnitatakse , et kõik on jätkuvalt prokuratuuri kontrolli all!   

Saan aru, et olen antud olukorras teatud osas subjektiivne aga ausa kriminaalmenetluse ja õigusemõistmisega ei ole ja ei saa taoline prokuratuuri tegevus olla kooskõlas! 

Loomulikult saab iga antud postitust lugev isik ise otsustada, kas peaprokuröri tegevus ja avalikkusele esitatud põhjendused on nende senini Eestis deklareeritud põhimõtete ja senini aasta prokuröriks valitud isikute printsiipidega kooskõlas. 

Kõigil on võimalik tutvuda Riigiprokuratuuri kodulehel oleva aasta prokuröri aunimetuse andmise statuudiga ja anda oma hinnang selle kohta, kas tegemist oli T.Perni tunnustamise ja tänamisega, sest ta on viimase aasta jooksul (perioodil oktoober kuni september) oma „väga heade“ töötulemustega eriliselt silma paistnud või on tegemist millegi muuga.