Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid. Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse. Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib Kaitsepolitseiamet. Prokuratuur taotleb Ilja ja ametniku vahistamist.
Järjekordne näide Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitsei poolse avalikustamise valikulisusest (teisisõnu kahepalgelisusest)! Kui tahame siis avalikustame asjaosaliste nimed ja viitame avalikule huvile, aga kui ei taha või on tegemist kolleegiga, siis nimesid ei avalikusta ja ka ei põhjenda miks või ütleme et uurimise huvides ei avalikusta!
Kuidas on võimalik, et altkäemaksus on kahtlustatav Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnik, kes peeti Riigiprokuratuuri nõudel kaitsepolitsei ametnike poolt kinni, aga selle ametniku nime ei tohi avalikkus teada, sest Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitsei jaoks PUUDUB selle kahtlustuse saanud politseiametnikust altkäemaksu võtja nime avalikustamise osas AVALIK HUVI !
Kas tõesti on nüüdseks so. ca. viimase aastaga muutnud sellekohased seadused, mis taolise kõrge politseiametniku altkäemaksu kahtluse osas ei võimalda Riigiprokuratuuril ja Kaitsepolitseil enam tema nime avalikustada või on tegemist kolleegiga või on tegemist omade kaitsmisega või puudub AVALIK HUVI ?
Antud asjaoludest on ka järeldatav, et Riigiprokuratuuri poolt avalikustatud nn. Ilja ega ka altkäemaksu kahtlusega – nimetu politseinik ennast süüdi ei tunnista, sest mõlema isiku suhtes taotletakse vahistamist!
Kas õigusriigis tegelikkuses eksisteerivad mingid õigusnormid, mis taolist suvalist avalikustamist reguleerivad ?