Menu

Osa 11: Justiitsreform ja prokuratuuriga seotud isikute sõltumatus !

0 Comments

09.12.2020 tähistatakse rahvusvahelist korruptsioonivastast päeva !  

 

Oleme tänases Eestis jõudnud olukorda, kus praegune ja endine peaprokurör peavad sõnasõda prokuröri tegevuse ja põhimõtete, väidetavalt ainult eetikanormide rikkumise üle!  Kas tegemist on ainult nende kahe prokuröri vahel tekkinud erimeelsusega väidetavate eetikanõuete rikkumise osas? 

Eetikanormide rikkumine tuvastati aga mis on selle tagajärg ?  

Prokuratuuri ja prokuröride tegevuse ja nn. sõltumatuse üle arutlevad nii opositsiooni kui ka võimul olevate parteide esindajad, kuid seda on tehtud ennegi ja on raske aru saada, kas taolise aruteluga üldse soovitakse tegelikkuses kuhugi jõuda.

 

Pigem on tegemist olukorraga, et niikaua kui prokuratuur mind ei puuduta, pole minu asi! Las keegi teine tegeleb sellega.

 

Raadio Kuku saates 07.12.2020 väljendasid R.Lang ja V.Koorberg muret prokuratuuri tegevuse üle ja eriti selle üle «Kes valvab valvajaid?». 

https://arvamus.postimees.ee/7127628/rein-lang-prokuratuuris-toimuv-on-mage?fbclid=IwAR1Guk-3j9dcXMKoMzfcK5fccobU8ShETD6BuUYnIXaFrgEVfgWSGeV8q7g

 

Lang sõnas: «Minu meelest on istuva justiitsministri üks peamiseid ülesandeid nüüd taastada usaldus prokuratuuri vastu. Aga kuidas sa taastad, kui käib sõnasõda ametis oleva peaprokuröri ja endise peaprokuröri vahel?» 

R. Langi näol on tegemist Reformierakonnale lähedal seisva isikuga. Samas on tema oma kogemustest ja tulemustest nähtuvalt suutnud väljenduda riigimehelikult, iseküsimus kas sellest mõtisklusest ka kuskile kaugemale on jõutud.  

 

Miks see sõnasõda tegelikkuses käib ja miks ei ole senini suudetud leida prokuratuurile erapooletut valvajat? Kas justiitsminister ka tegelikkuses suudab või saab teha midagi oma erakonnakaaslastega toimuvas arutelus?   

 

Lavly Perlingu näol on tegemist väga kogenud prokuröriga. Tema minevikust on teada, et tema endine abikaasa oli pikaaegne KAPO peadirektor ja hilisem peaprokurör Jüri Pihl ! Tema praegune abikaasa on KAPO pikaaegne, kõrge ametnik Martin Perling.  Tänane justiitsminister Raivo Aeg on endine KAPO peadirektor !  Raivo Aeg on IRL-i liige ja samas asus IRL-i n-ö toetajaliikmeks ka Lavly Perling. Tänane peaprokurör A. Parmas on olnud varasemalt pikka aega IRL-i liige. 

 

 

 

Kultusfilmis Viimne Reliikvia öeldi selle kohta „kohe näha, et vanad sõbrad“!  

 

Ei ole ja ei näi usutav, et erakondlik kuuluvus tekkis neil isikutel, sh. endisel peaprokuröril, tänasel justiitsministril, enne ametit või alles nende ametiaja lõpus! 

Rääkida tänases olukorras Eesti prokuratuuri sõltumatusest on kafkalik

 

Aastaid on räägitud sellest, et prokuratuuri tegevuse üle ei valva mitte keegi! Aga võib-olla seda ei tahetagi teha?  

Kas sealjuures õigusriigist rääkimine ei ole mitte tavaline silmakirjalik valetamine?   

 

Kas tegelikkuses on võimalik leida ja saavutada erapooletus KAPO, prokuratuuri, kohtute ja poliitikute vahel? 

 

Mis siis, kui Eestis tekib olukord, kus on põhjust kahtlustada prokuröri/ justiitsministrit või presidenti mitte eetika normide rikkumises vaid kuriteo toimepanemises? Kui juhtivprokuröri/peaprokuröri või ka justiitsministri tegevuse seaduslikkuses tekib kahtlus, kas tegelikkuses keegi üldse „julgeb“ neid kriminaal-menetleda? Konkreetne näide on meil ka ju endise justiitsministri K. Michal näol olemas – temale alluvas prokuratuuris menetleti temaga otseselt seotud kriminaalasja aga kas menetlus oli ja näis erapooletuna! Kindlasti on vägagi tunnustust vääriv, et keegi üldse julges menetleda, aga kas see olukord oli normaalne?    

Minule teadaolevalt on neid näiteid veelgi ja minule teadaolevalt on mitme riigiprokuröri, sh. juhtivprokuröri, suhtes esitatud kuriteoavaldusi. Võime öelda, et need kõik olid/on alusetud. Aga kes seda tegelikkuses erapooletult kontrollis ja kes seda otsustas? Senini on nendele kuriteoavaldustele vastanud peaprokurör ehk siis võimaliku kurjategija vahetu ülemus, kes ütles, et kahtlus on „jama“ ja kes vastab tavalise kirjaga, et kuritegu pole. Kas taoline sisult kontrollimatu vastus on erapooletu ja õigusriigis kohane, isegi kui tõesti juhtivprokuröri tegevus ei olnud kriminaalne! 

 

 

Mujal maailmas on taoline olukord lahendatud ringkonnakohtunikest eriprokuröride institutsiooni loomisega. 

 

Ka Eestis on arutletud justiitsreformi üle, mille kandev osa on eriprokuröride ametikoha loomine. Tõepoolest, selle teemaga on tegelenud endine Kaitsepolitsei juht ja Isamaasse kuuluv justiitsminister Raivo Aeg, kuid milline oli see kava, mille lükkas EKRE resoluutselt tagasi? Kelle huvides, kelle kaitseks oli R. Aegi poolt esitatud eriprokuröride ametikoha loomise kava, mille EKRE tagasi lükkas? 

https://poliitika.postimees.ee/6761652/ekre-idee-eriprokuroridest-riivas-esimest-kari

Kummalisel kombel on ainult EKRE poliitikud rääkinud ja seda juba enne parlamendivalimisi, et Eestis peaks sarnaselt paljude teiste riikidega olema võimalus mingite kindlate juhtumite uurimiseks ametisse nimetada eriprokuröre. Niisugune võimalus on näiteks USA-s, kus eriprokurör Robert Muelleri tegevus president Donald Trumpi valimiskampaania uurimisel oli hiljuti suure tähelepanu all.

 

Kogu selle teema üle, aga käib Eestis AINULT arutelu ja ei muud! 

 

Kas me räägime prokuratuuri sõltumatusest või poliitiliselt ja võimu omavate isikute vastutuse puudumisest või olukorrast, kus keegi on seadusest kõrgemal? 

JAGA POSTITUST

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga