19.01.2021 ilmus uudis, et Riigikohus rahuldas peaprokuröri taotluse teha presidendile ettepanek koostada kohtunik Vavrenjuki suhtes süüdistusakt

Riigikohus pandi valiku ette – kas alluda prokuratuuri poolt esitatule või tagastada taotlus veelkord.

Riigikohtu poolt presidendile ettepaneku tegemine on/peaks olema quasi-õigusemõistmine, mis tähendab seda, et Riigikohus peaks menetlema seda taotlust sisuliselt. Juhul, kui Riigikohus taotlust sisuliselt ei menetleks, on tegemist ju formaalse toiminguga, mis tegelikkuses ei kaitse kohtunikke.

19.01.2021 otsustas Riigikohus, et ettepaneku tegemine on formaalne toiming ja see, et prokuratuur on jätnud varasemad Riigikohtu etteheited tähelepanuta ei ole enam probleem. Riigikohtu arvates vajavad senise kriminaalmenetluse käigus tekkinud kahtlused õiglase kohtumenetluse tagamiseks menetluse jätkamist.

Kui Riigikohtu nõusolek – ettepanek on formaalne toiming siis millena on määratletav Eesti Vavariigi Presidendi nõusolek (Vavrenjukile süüdistuse esitamiseks)? Kas presidendil üldse on mingit õigust antud teemas kuidagi, milleski rohkemas kaasa rääkida, vist pole ?     

01.11.2019 informeeris prokuratuur avalikkust kohtunik Eveli Vavrenjuki kriminaalasjast. Nüüdseks on esitatud kahtlustused tervele E.Vavrenjuki perekonnale. On piisavalt põhjust arvata, et seda tehti põhjusel, et Vavrenjuk oli kohtunikuna prokuratuuri suhtes äärmiselt kriitiline. Kriminaalmenetlus on taolise kriitika vastu kõige parem “rohi”! Selle käigus saab ju paljusid asju provotseerida ja kui lisaks avalikule meediakärale paigutada inimene – kohtunik ka veel arestimajja, siis peaks tulemus olema ette ennustatav. Prokuratuuri jaoks oli kummaline see, et vaatamata arestimajja paigutamisele ja T.Perni ähvardustele, ei olnud Vavrenjuk 01.11.2019 nõus kirjutama omal soovil lahkumisavaldust! Aga 01.11.2019 etteheidetav kahtlustus oli kummaline ja ebaselge. 

Ka Riigikohtu arvates oli prokuratuuri kahtlustus kohtunikule algselt ebaselge, arusaamatu (vt. postituste osa nr. 7) ning Riigikohus pidas vajalikuks 08.10.2020 prokuratuuri taotluse tagastada. Peale seda tegi Riigiprokuratuur 3 kuu jooksul oma taotluses „kosmeetilisi“ muudatusi, jättes enamuse Riigikohtu poolt esitatud etteheidetest lihtsalt tähelepanuta ja esitas sama kahtlustuse 31.12.2020 uuesti Riigikohtule.

Uues taotluses viidati, et Vavrenjuk olevat Tartu Maakohtus töötades eelistanud pankrotimenetluste jagamisel või pankrotimenetlustes tasu otsuste tegemisel S.Taela ja O.Kuklast. Vavrenjuk pole aga teinud mitte ühtegi soodsamat otsustust Kuklase või tema büroo kasuks. Pankrotimenetlustes mistahes tasu mõistmistel on halduri tasu üks osa võlausaldajate rahast ja ilma võlausaldajate otsusteta pole Vavrenjuk teinud mitte ühtegi lahendit. Kohtunik üksi ei saa kedagi eelistada, halduri peavad kinnitama ka võlausaldajad. Veel enam, Vavrenjuk on ka väga mitmeid otsuseid teinud Kuklase või temaga seotud büroo kahjuks.

Samas aga, kõige selle põhjal mida T.Pern on antud kriminaalmenetluses viimase kahe aasta jooksul teinud, on põhjust arvata, et prokuratuur on otsustanud Eesti kohtunikke hirmutada.

On fakt, et T.Pern otsustas 31.10.2019 paigutada Vavrenjuki arestimajja ja järgmisel päeval s.o. 01.11.2019 püüdis T.Pern saada Vavrenjukilt avaldust omal soovil lahkumiseks. Sealjuures viitas T.Pern Riigikohtu esimehe Villu Kõve ja Tartu Maakohtu esimehe Liivi Loide saadetud sõnumitele/infole, et ka nemad on palunud „küsida“ kas Vavrenjuk ei soovi kirjutada omal soovil lahkumisavaldust!  Iseenesest ei oleks taolisel riigikohtu esimehelt saadud info edastamisel midagi ebatavalist. Tänaseks aga on selgunud, et V.Kõve ja L.Loide pole T.Pernile mingit infot edastamiseks andnud ja T.Pern otseselt valetas, kasutades viiteid Riigikohtu esimehele ja Tartu Maakohtu esimehele vaid eesmärgiga sundida Vavrenjukki ametist lahkuma. 

Kas T.Pern tõesti arvas, et taoline valetamine, ilma volituseta V.Kõvele ja L.Loidele viitamine ei tule hiljem välja ?

Kas T.Pern tõesti arvas, et ametis oleva kohtuniku arestimajja paigutamise ja selle järel ilma advokaadi kohalviibimiseta kohtunik Vavrenjuki ähvardamine ja Riigikohtu esimehele viitamine võimaldab T.Pernil ja samal ajal kohal viibinud Kaitsepolitsei Lõuna-Eesti piirkonna juhil Jaanus Kannil sundida Vavrenjukki kirjutama „omal soovil“ lahkumisavaldus ?

Mis riigi ametnikega on meil tegemist? 

Kindlasti on tähelepanuväärne, et Riigikohus ja Villu Kõve pidid oma 19.01.2021 seisukohas T.Perni valetamisest ja ebaseaduslikust tegevusest „mööda minema“.

Eks Riigikohtule ole siis paremini teada see kuidas on võimalik taolist  Vavrenjukile süüdistuse esitamist määratleda põhjendatuna ning et T.Perni poolne valetamine ning Vavrenjuki lahkuma sundimine ei ole poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu.

Riigikohus põhjendas seda, et neil ei ole õigust hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid ja süüküsimust sisuliselt. Kas antud kriminaalasja menetluse seaduslikkus ja prokurör T.Perni poolne valetamine ei oma tähendust? Jääb vaid loota, et edasises n-ö. õiglases kohtumenetluses hinnatakse T.Perni valetamisi ja ebaseaduslikku tegevust ka tegelikkuses vastavalt .    

Eelmisel nädalal tegi Vavrenjuk ja Oliver Nääs Tallinna ringkonnakohtule taotluse alustada T.Perni suhtes kriminaaluurimist seoses T.Pern poolt kohtule teadvalt valeandmete esitamise ja ametialase võltsimisega. Sellejuures palus Vavrenjuk välja nõuda ka Kapo Tartu osakonnas 01.11.2019 T.Perniga toimunud vestluse videosalvestuse. Sealt lindistustest peaks ju tegelik T.Perni tegevus ja tõde selguma, kuigi seni on nii Kapo kui prokuratuur neid salvestusi keeldunud esitamast! 

Kui Vavrenjuki tegevuse seaduslikkuse osas on kahtlusi siis rõhutatakse Riigikohtu ja presidendi poolt õiglasele kohtumenetlusele. Kas samasuguse õiglase kohtumenetlusega ei peaks ka prokuröride ebaseaduslikku tegevust kontrollima. Aga kas seda keegi julgeb teha ?