Osa 15: 26.01.2021 presidendi kummist tempel?
26.01.2021 avaldati avalikus meedias (delfi jne.) uudis, et president andis nõusoleku Tartu Maakohtu kohtunik E.Vavrenjukile süüdistuse esitamiseks.
“Huvitav” on tõdeda, kuidas mistahes riigiasutused Eesti Vabariigis igal sammul rõhutavad andmekaitse ja isikuandmete privaatsuse olulisust, riigiametnike hoolivust isikuandmete käitlemisel ja meie vabariigi põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni, kuid tegelikkuses käitutakse äärmise küünilisuse ja näivusega.
Viitasin eelviidatud postituses, kuidas miljoneid kõrvaldanud investeerimiskelmusega seonduvalt peeti prokuratuuri juhtimisel kinni kaks kõrget politseiametnikku, neile esitati kahtlustus aga avalikkus ei tohtinud nende isikute nimesid teada ( jah, hiljem “kuskilt” saime teada).
Miks ma kõigele sellel viitan? Meil on demokraatliku riigi suhteliselt noor ja tegus president, kes väidab, et ta austab õigusriiki ! Kes väidab, et ta peab kohtunikest ja Eesti kodanikest lugu ! Kes väidab et ta tegutseb alati siiralt ja ausalt!
Kuidas on võimalik mõista seda, et Eesti Vabariigi presidendi nõusolekust Tartu Maakohtu kohtunikule süüdistuse esitamiseks teavad enamus meediaväljaandeid aga kohtunikule endale pole president Kersti Kaljulaid sellest 26.01.2021 süüdistuse esitamise nõusolekust senini suutnud infot “veel” saata !!!
Eesti Vabariigi kohtunik saab (seetõttu, et ta kiirelt ei nõustunud prokuratuuri kahtlustusega) Eesti Vabariigi presidendi nõusolekust esmalt (senini) lugeda vaid meediaväljaannetest !
Kas tegemist on vaid prokuratuuri käepikendusega? Kas tegemist on presidendi poolt nö. möödaminnes pandud kummist templiga ? Milleks üldse on/peab olema see presidendi nõusolek kui see on vaid formaalsus ?
Kas see ei meenuta meile mingit teistsugust riiki, milles me elada ei tahtnud?