Menu

Kas Eesti Vabariigi president ja endine peaprokurör rikkusid samasuguseid korruptsioonivastaseid reegleid nagu seda heidab ette prokuratuur kohtunik E.Vavrenjukile ?

0 Comments

25.02.2021 tuli uudis, et Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tartu Maakohtu kohtunikku, advokaati ning pankrotihaldurit korruptsioonivastaste reeglite rikkumises!

 

https://m.delfi.ee/article.php?id=92673685

 

Mida see kriminaalasja kohtusse saatmine siis tähendab? Tähendab seda, et idee järgi peaks leitama erapooletu kohtunik, kes asub prokuratuuri ja Kaitsepolitsei poolt kokkupandud asja läbi vaatama ja otsustama kas Vavrenjuk, Kuklase ja Tael on rikkunud korruptsioonivastast seadust (KVS)! 

 

Süüdistuse kohaselt on E. Vavrenjuk eelistanud oma tuttavaid pankrotimenetluste halduritena ning teinud enda sõpruskonda kuuluvate pankrotihaldurite suhtes prokuratuuri arvates soodsamaid otsuseid saades selle eest tasuta õigusabi !!! Taoline tegevus on prokuratuuri arvates KVS-i rikkumine ja ühe juristi poolt teisele juristile tasuta antud õigusabi on altkäemaks !!!

Ja kas muud polegi ?

 

Riigi juhtivprokurör Taavi Pern ja Kaitsepolitsei on tänaseks ca 2 aastat O.Kuklase bürood ja ka teda ennast jälitanud, pealt kuulanud, püüdnud provotseerida mistahes võimalikke kuritegusid, kuid mitte midagi muud Kuklasele ette heita pole!

 

Olles kellegi „tubli ametniku“ poolt viidud arvamusele, et avastatakse mingi salaliin kohtunikuga, suured rahapakid, narkootikumid, relvad jne. otsiti T.Pern juhtimisel Kuklase advokaadibüroo tervikuna põhjalikult läbi.  Kõik asjata, sest millegi taolisega Kuklase ei tegele! Tänaseks on ka ilmnenud, et „kellelgi tublil ametnikul“ oli veendumus ja vajadus tuvastada O.Kuklase ja/või E.Vavrenjuki tegevus võimaliku spioonina, sest Kuklase suhtleb väga paljude Vene ja Saksa klientidega ja kolleegidega. Kuklase külastab pidevalt Moskvat ja samuti Saksamaa erinevaid linnasid. Taoline „tubli tegevus“ jäi silma ka minu saksa ja vene kolleegidele, kes on viimase kahe aasta jooksul Kuklasele külla sõites või tagasi sõites piiril ja/või lennujaamas täielikult läbi puistatud – otse öeldes, kuni aluspüksteni välja! Aga kõik asjatult, sest tegemist oli kellegi filmiliku kujutlusega spioonidest!

 

 

Nüüd siis saadeti asi kohtusse! Kas kohus saab vabalt ja erapooletult teha otsustusi ?

 

Enamus meist ei tea, et kogu I ja II astme kohtute infotehnoloogiline baas on riigi täitevvõimu käes ehk Riigi Infosüsteemise Keskuses (RIK) ja ka antud kriminaalmenetluses on selgunud, et iga kohtunike e-kirjaga või kohtu kantseleis tehtav otsustus, sh. asja kohtunikule  „juhuslik“ määramine, on selle sama RIK keskuse kontrolli ja juhtimise all. Prokuratuuril ei olnud kohtunike kohta mistahes e-kirja või telefoniandmete kättesaamiseks vajalik mitte mingisugust kohtu eri luba. Ka kohtunik E.Vavrenjuk asjas läksid Kaitsepolitsei ja prokuratuur lihtsalt RIK-i ja said kõigi parasjagu neid huvitavate kohtunike tegevuse kohta mistahes IT-andmed ja neid andmeid võeti ca 5-8 kohtuniku kohta, põhjuseks toodi vaid, et on kriminaalasi!

 

Kui keegi kahtleb selles, kas Kaitsepolitsei ja prokuratuur said RIK-ist nii lihtsasti, ilma kohtu loata andmeid, siis saab neid andmeid vaadata ja selles veenduda ka antud kriminaalasja materjalidega tutvudes (praegusel hetkel prokuratuur keelab neid avalikustada)! Muidugi väidetakse, et mistahes IT-toimingutest jäävad IT-keskuses jäljed maha aga küsimus on selles, kes neid „jälgi“ vaatab, kes teostab selle üle järelevalvet. Seda teostab ju ainult täitevvõim ehk siis prokuratuuri juhtimisel Kaitsepolitsei ise ! Või on kellelgi teistsugused andmed?

 

Kui T.Pern, peale E.Vavrenjuki ja O.Kuklase totaalset pealtkuulamist ja jälitamist sai aru, et tegelikkuses pole O.Kuklasel mistahes kohtunike, sh. E.Vavrenjuki jne. vahel mingeid salakokkuleppeid (paljude kohtunike, prokuröride, politseinikega suhtlen ka perekonniti ja ma pole kunagi seda varjanud ja ei varjanud ka suhtlemist E.Vavrenjukiga ), siis oldi „kellegi tubli“ ametniku versiooniga ummikus !

 

Aga T.Pern leidis, et E.Vavrenjuki ja Kuklase vahel on hoopis VAIMNE SIDE !!!!

 

Milles see väljendus – ainult Pern oskab seda seletada! Tõenäoliselt suudab tema ka oma “vaimse sideme” kaudu  mõjutada teisi kohtunikke või prokuröre !  

 

Kõik armastavad viidata – korruptsioon, toimingupiirangud ja huvide konflikt ja et  kui on kahtlused siis tuleb neid kontrollida ja õigust mõistab kohus !

 

Kõlab hästi !

 

26.01.2021 tegi Eesti Vabariigi President K.Kaljulaid otsuse, et kohtunik E.Vavrenjukilt tuleb ära võtta kohtuniku immuniteet ja las õigust mõistab kohus !

 

Presidendil on õigused ja kohustused. President on teinud otsuse, aga kummalisel kombel pole selles absoluutselt mitte mingeid põhjendusi (lisasin selle üherealise otsuse siia postituse algusse) samas, kui isegi riiklike teenetemärkide andmisel tuuakse välja põhjendus, miks isik on presidendi arvates teenetemärgi vääriline. Kohtunik E.Vavrenjuk otsustas taolise, ilma põhjendusteta presidendi otsuse vaidlustada halduskohtus!

Mis juhtus aga halduskohtus?

 

Alles halduskohtus otsustas Eesti Vabariigi President asuda oma otsust motiveerima ja seda esindaja kaudu.

 

President võttis endale halduskohtus esindajaks vandeadvokaat Madis Pätsi !

Ilmselgelt teeb kolleeg, vandeadvokaat Madis Päts, tööd kohusetundlikult ja esitas riigipea nimel põhjendused. Aga kas neid põhjendusi ei oleks riigipea pidanud esitama juba oma otsuses? Mõistetavalt ei julgenud halduskohus asja isegi mitte menetlema asuda, sest on pretsedenditu see, kui keegi kahtleb riigipea mistahes otsuses!

 

 

Ka kuningad ei pidanud oma otsustes mitte midagi motiveerima ! Aga K.Kaljulaid ei ole ju kuningas?

 

Praeguseks on asi Tallina Ringikonnakohtus aga tänasel hetkel on põhjust arvata, et Eesti Vabariigi Presidendi tegevuses on samasugused võimalikud toimingupiirangute ja huvide konflikti määratlevad KVS rikkumised nagu seda T.Pern heidab ette kohtunik E.Vavrenjukile ehk siis esinevad alused kahelda Eesti Vabariigi Presidendi enda tegevuse seaduslikkuses ja võimalikus korruptsiooniseaduse rikkumises. Miks?

 

KVS § 11 (toimingupiirangud) kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

 

KVS § 11 lõikest 2 tulenevalt peab toimingupiirangu kohaldumise olukorras olev ametiisik piirangut tingivast asjaolust viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule.  Kellele peaks riigipea korruptsioonist teatama ?

 

Eesti Vabariigi President on andnud enda esindamiseks isiklikud volitused vandeadvokaat  Madis Pätsile, kes on esitanud ka halduskohtule riigipea nimel põhjaliku vastuse.  Avalikest andmetest nähtub ka, et Eesti Vabariigi President  on ka eelnevates muudes menetlustes andnud vandeadvokaat Madis Pätsile volitused enda esindamiseks ja seda näiteks ka nn. pensionireformiga seotud kohtuvaidlustes. 

 

On ilmne, et presidendil on õigus anda volitusi kellele tahes. AGA? 23.02.2021 ilmus uudis selle kohta, et Eesti Vabariigi President andis kõrge riikliku autasu vandeadvokaat Madis Pätsile !

 

Iseenesest ilus uudis ja vandeadvokaat M.Päts ei pruukinud sellejuures ise mingit seadusesätet rikkuda. Küll aga võib olla rikkunud korruptsioonivastase seaduse sätteid Eesti Vabariigi President, kes jagas riikliku autasu enda esindajale, endaga otseselt seotud isikule !

 

Arvan, et paljudele on ka varasemast teada, kuidas eelnevad riigipead jagasid  riikliku autasu oma isiklikule juuksurile, õmblejale, autojuhile jne  ja see on nende õigus. Kuid küsimus on selles, kas täna kehtivad toimingupiirangute sätted taolist ametnike huvide konfliktis tegutsemist lubavad ?

 

Olukorras kus Eesti Vabariigi President annab teda korduvalt kohtus esindanud (sh. E,Vavrenjuki poolt riigipea otsuse vaidlustamisel halduskohtus) ja ka samal ajal esindavale vandeadvokaat Madis Pätsile riikliku autasu, siis  võib olla Presidendi enda poolt rikutud neid samu KVS ettenähtud sätteid ja võib esineda samasugune kahtlus korruptsioonikuriteo toimepanemises nagu seda heidetakse ette E.Vavrenjukile. Tähelepanuvääriv on sellejuures, et erinevalt teistest riikliku autasu saajatest, ei pidanud president vandeadvokaat M.Pätsile riikliku autasu andmisel vajalikuks mitte mingeid põhistusi esitada?  

 

Analoogselt ja toimingupiiranguid rikkudes võib olla käitunud ka endine peaprokurör L.Perling , kes peaprokurörina olles ajas tegelikkuses erakondlikke asju. L.Perlingu tegevust taunis küll prokuratuuri  eetikakomisjon, kuid mitte keegi isegi ei soovinud kontrollida seda, kas L.Perling pole rikkunud KVS-s sätestatud toimingupiirangute rikkumise ja huvide konfliktis tegutsemise sätteid.  Kahtlusi peaks ju kontrollima kohus aga kuidas saab kohus kontrollida kui prokuratuur teatud isikute suhtes lihtsalt ei tegutse. L.Perlingu suhtes esinenud huvide konfliktis tegutsemise kahtlusi kinnitas ka tema enda edasine tegevus – kahtluste tekkimisel L.Perling lahkus prokuratuurist ja 22.02.2021 tuli uudis, et L.Perling astus erakond Isamaa liikmeks !

 
https://www.err.ee/1608119407/lavly-perling-liitus-isamaaga

 

Õiguskantsler on juba vähemalt aastast 2018 viidanud nendele toimingupiirangute täielikule ebaselgusele:Aga räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte. Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud. Normist või ühestki normi seletusest ta sellele küsimusele vastust ei leia…“ ….“ Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada“!

https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-ettekanne-riigikogule-%C3%B5iguskantsleri-tegevusest-perioodil-1-september-2017

 

Antud kontekstis on ilmne põhjus arvata, et nende ebaselgete toimingupiirangu sätete mittemuutmise taga on olnud prokuratuur, sest siis saavad nemad ise otsustada, kelle vastu seda “malakat” parasjagu kasutada ja kui isikut ei õnnestu eeluurimisel „ära murda“ siis las käib aastaid kohtumenetluses!

JAGA POSTITUST

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga