Äripäev kirjutab :  Tänavu veebruaris hakkas kehtima pankrotiseaduse täiendus, mis käsitleb võlausaldajatele hääleõiguse andmist. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud tõlgendavad täiendust aga täiesti erinevalt ning vastandlikud kohtumäärused on ka jõustunud, sest neid ei saa riigikohtusse edasi kaevata.

Loe pikemalt Äripäeva veebist:  https://www.aripaev.ee/uudised/2021/06/28/kohtud-tegid-risti-vastupidised-lahendid?utm_campaign=aripaev%2Buudiskiri%2B2906&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily

Selgituseks: Isik või firma jääb võlgu ja olukord tundub lootusetu! Enamus võlausaldajaid panevad oma viimase lootuse pankroti protsessile, kuid alates 01.02.2021 jõustunud seadusemuudatus on olukorra võlausaldajate jaoks viinud veelgi ebaselgemaks!  

Peale kohtu poolt pankroti väljakuulutamist toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek ja just selle koosoleku eelselt (mitte vähem kui 3 tööpäeva !!!) on võlausaldajal vajalik esitada nõudeavaldus! 

Jah, Pankrotiseaduse § 93 lg. 1  viitab et võlausaldajad on kohustatud nõude esitama kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast jne. Kui võlausaldaja soovib esimesel üldkoosolekul osalemiseks saada oma nõude ulatuses hääli, siis peab võlausaldaja esitama nõudeavalduse ja seda koos lisadega vähemalt 3 tööpäeva enne esimest üldkoosolekut! 

Aga ka siis võib võlausaldaja jääda ilma häälteta, juhul kui võlausaldaja võlanõue ei ole koostatud korrektselt, koos vajalike lisade ja vajalike allkirjadega ! Lisaks veel seadusega seotud piirangud! 

Nüüdseks on aga kohtupraktikasse lisandunud häälte andmise protseduurilised probleemid, kus on ka kohtutel endal 01.02.2021 jõustunud seadusemuudatustest raske aru saada! 

Probleemiks on pankrotiseaduse § 82 lg 8, mis ütleb, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust.

Nii Tallinna Ringkonnakohus kui Tartu Ringkonnakohus on antud teemal teinud vastandlikud lahendid ja mõlemad määrused on jõustunud. Riigikohtusse neid aga edasi kaevata ei saa, sest seadusse on sellekohta pandud piirang ! 

Kas tegemist on seaduse parandajate praagiga? Osad kohtunikud väidavad, et neil mõlematel juhtudel olid siiski asjaolud natuke erinevad, aga paljude juristide arvates need asjaolud nii erinevad polnud ja tekkisid risti vastupidised lahendid!  

Lisaks kohtu poolse tõlgendamise probleemidele peab iga võlausaldaja just pankrotimenetluse alguses olema üli-ettevaatlik, et pankrotimenetluses toimuval esimesel üldkoosolekul mitte ilma häälteta jääda !