“Kui oled elupõline riigifilosoof, siis sa varem või hiljem tardud ära omadesse arusaamadesse, sul tekib võim ja võrgustik ja sa hakkad realiseerima seal oma eelarvamusi, mitte enam riiki teenima,” märkis Oidsalu, kelle silmis puudub Eesti avalikus sektoris vastutuse võtmise kultuur, mis on riigi jaoks strateegiline risk.

 

HYPERLINK: https://www.delfi.ee/artikkel/94482423/kaitseministeeriumi-asekantsleri-kohalt-lahkuv-meelis-oidsalu-avalikud-teenistujad-lasevad-taiesti-suudimatult-ule-ka-ministreid

 

02.09.2021 hommikul jalutas mulle Kentmanni ja Estonia pst nurgal  vastu juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. Meie läheduses ei olnud teisi inimesi ja kuna asukoht oli taoline, kus T. Pern tõenäoliselt ei saanud ka teisele poole teed minna, siis nägime üksteist juba suhteliselt kaugelt. 

 

Kuigi ma pole Perniga isiklik tuttav ja Pern, erinevalt Eveli Vavrenjukist ja Sirje Taelast on minuga suhtlemisest terve menetluse hoidunud, olin samal ajal teadlik, et väga mitmete minu poolt Facebookis tehtud postituse järel pidas Pern vajalikuks koheselt minu kaitsja Tehverile helistada ja edastada temale oma kommentaaridega info just minu postituste kohta! 

 

02.09.2021 hommikul, kui Taavi Pern tuli minule Kentmanni ja Estonia pst nurgal vastu, siis ütlesin talle viisakusest TERE! 

Riigiprokurör ei pööranud nägu ära, kuid samas ei pidanud Taavi Pern vajalikuks kolleegile vastata. Ju siis on Pern nii kõrge ülemus, et ei pea igale ühele vastama või oli riigiprokurör oma mõtetes? Mis seal ikka, las jääb!

 

Tennisemaailmas on väljaku mõlemal poolel olev mängija ühtlasi ka kohtunik sellel väljakupoolel, kus ta asub, seda juhul kui ei ole eraldi mängukohtunikku! 

 

Huvitav on aga see, et samal ajal kohtame tennise-maailmas laias-laastus kolme väärtushinnanguga mängijaid!

  1. Mängupartnerid, kellega mängides võid kindel olla, et ta ei valeta. Kui ta tõepoolest ei näinud seda, kas pall oli sees või väljas, siis tehakse uus palling ja tavaliselt see palling otsustab ka nö. eelmise pallingu õigsuse! 

 

2. Mängupartnerid, kes püüavad tulemust saavutada mistahes hinnaga ehk vajadusel ka palli sees-väljas olekut valetades! 

 3. Mängupartnerid, kes kujutavad palli sinna, kuhu nad on oma kujutluse selles mängus parajasti loonud. Nende kujutlus on nii tugev, et nad on ka ennast lausa uskuma pannud selles, mida nad parasjagu tahavad uskuda – kas pall on siis sees või väljas, vastavalt sellele mida neil parasjagu on vaja ! 

 

 

Just minu poolt viidatud kolmandat liiki mängupartnerid on taolised, kes võib-olla algselt tunnevad isegi natuke kahtlusi palli sees- või väljasoleku osas, aga mida edasi seda „kindlameelsemad„ nad on selles, et nad kunagi ei eksi ja isegi kui eksivad siis nad ei tunnista oma eksimust. Paljudel juhtudel on juhtunud, et need mängijad jäävad ühel hetkel ilma partneriteta, sest „nendega“  ei taha keegi mängida. 

On ka juhtunud, et need „tublid“ mängijad ostavad endale pallimasina, kes ei vaidle ja nad harjutavad tublilt, sest tulemust on vaja saada.  Teised on aga taoliste mängijatega nõus mängima vaid siis, kui mängus osaleb eraldi mängukohtunik, kes on erapooletu!

 

 

Prokuratuur pole tennisemaailm ! 

Kellel on lubatud käituda ebaausalt ? Kas riigiprokurör Pern & Parmas peavad vastutama distsiplinaarkorras või muul viisil, kui nad peaaegu terve aasta teadlikult eiravad menetlusosaliste taotlusi, kui nad tegelikkuses ei kontrolli üle taotluse esitajate poolt Riigiprokuratuurile esitatud etteheiteid ja vastavad ükskõikselt, hoolimatult? 

 

Ei ole usutav, et Pern & Parmas poolt O.Kuklase suhtes toimunu on üksik erand ! Tegemist oli peaaegu aasta aega Riigiprokuratuuris, selle kantseleis ja referendi tegevuses toimunud korralagedusega!  

 

KrMS § 225 lg 2 näeb ette prokuratuurile vastamiseks 10 päeva alates taotluse esitamisest. Saatsin taotluse 13.07.2020 ja prokuratuur vastas 10 kuu pärast !!! 

 

Olles eelnevalt viis korda saatnud sisuliselt sama päringut, sain vahepeal Pernilt ja Parmaselt korduvaid vale-vastuseid selle kohta, kuidas nad on „juba“ mulle vastanud ja mida ma veel tahan! 

 

Tegelikkuses sain alles 03.06.2021 T. Pernilt vastuse, et minu 13.07.2020 taotlusele oli Riigiprokuratuur jätnud varasemalt vastamata.

 

03.06.2021 T.Perni vastuses on kogu korralagedus „lükatud“ Riigiprokuratuuri referendi kaela, kes olevat olnud hooletu! Sealjuures saadetakse mulle Riigiprokuratuuri infohaldustalituse juhataja selgitus (justkui oleks mina Riigiprokuratuuri kantselei juhataja ülemus), et referent on peaaegu aasta aega jätnud oma töö tegemata, aga kuna see referent – M.Kaunissaar – on Riigiprokuratuurist 2021 mai kuus lahkunud, siis nüüd on Riigiprokuratuuris kõik korras !!!

 

Kas Pernile ja Parmasele endale ei tulnud selle viimase aasta jooksul, minu poolt viiel korral esitatud taotlustele vastamisel mitte kordagi pähe, et kontrolliks õige üle, kas see etteheide, mida O. Kuklase oma päringutes-teabenõuetes väidab ja küsib, võib ka tegelikkuses õige olla? Kas Pern ja Parmas valetasid teadlikult või nad tegelikkuses üldse ei kontrolli seda, mis toimub Riigiprokuratuuri kantseleis?

 

Ei, Pernile ja Parmasele ei tulnud see pähe! Pern ja Parmas vastasid enne 03.06.2021 saadetud vastustes tuima järjekindlusega, et O.Kuklasele on vastus saadetud ja neil puudub üldse võimalus Riigiprokuratuuri kantselei tegemisi kontrollida!  

Alles 03.06.2021 kuupäevaga vastuses tunnistas Pern, et peaaegu aasta otsa on minule saadetud vastustes tema ja Parmase poolt lihtsalt valetatud ja tegelikkuses ei olnud  minu KrMS § 225 taotlusele vastust saadetud. 

 

Kes peaks Riigiprokuratuuri infohaldustalituse tööd tegelikkuses kontrollima ja kes peaks taolise kontrollimatuse, ükskõiksuse ja hooletuse eest vastutama? Kas justiitsminister ja riigiprokurörid on ära tardunud omadesse arusaamadesse, neil on tekkinud võim ja võrgustik ja nad vaid realiseerivad seal oma eelarvamusi, mitte ei teeni enam riiki ?