Menu

Juhul kui kohus ei langeta otsust nii nagu „vaja“, siis muudame seadust „nii nagu vaja“!

0 Comments

Kas õigusriigi põhimõtetega on kooskõlas see kui seadusi tehakse kellegi subjektiivsetest soovidest lähtuvalt?   

https://epl.delfi.ee/artikkel/95029503/margiline-poolsada-kruptofirmat-voitsid-kohtus-rahapesu-andmeburood

 

Eesti Vabariik on nii väike, et seaduste muutmine tundub paindlik, kuid kas see muutmine peab olema nii paindlik, et seda tuleks teha nii tihti ja senise õigusvastase tegevuse õigustamiseks!  

 

04.11.2021 Päevalehes kirjeldatud juhtumi puhul toob advokaat Loorits välja tõsiasja : „ …. on tegemist paradoksaalse olukorraga, kus kohus tuvastab riigi tegevuse õigusvastasuse, riik näeb seda ja hakkab menetlema seaduseelnõu, et senine õigusvastane tegevus sisuliselt kohe pärast kohtuotsust legitimeerida.  Kurioosne on Looritsa sõnul seegi, et riik ei ole isegi üritanud varjata, et eelnõu eesmärk on algusest peale olnud turuosalisi heidutada ja tekitada olukord, kus tegevusvaldkonnale tehakse täielik restart“.

Aga tõepoolest, mida see tegelikult tähendab?

 

Ühelt poolt peaks muutunud olukorras seaduste korrastamine olema väga tänuväärne ja õige. Teisalt, nagu sideandmete kogumisega seotud seaduse puhul nägime, siis kahjuks püütakse õiguslikku olukorda mitte parandada, vaid kohendada jõustruktuuridele sobivaks.

Sideandmete kogumise vaidluses nägime, et sõltumata Euroopa Kohtu, juba 2016 aasta vastavatest otsustest püütakse Eestis teha muudatusi nõukogulikke printsiipe järgides :

(https://www.err.ee/1608257637/veelkord-riigikohtu-sideandmete-otsusest-ja-selle-kasitlusest-meedias)

 

Eesti kehtestas ja säilitas kõige lõdvema isikuandmete kaitse režiimi. Kogutakse ja säilitatakse vahet tegemata kõigi sidevahendite kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid ning need on kättesaadavad suurele hulgale ametiisikutele mitte üksnes kuritegude uurimise eesmärgil, vaid ka muude ülesannete  täitmiseks. Ilmselt lootsid nii riigikogu kui ka õiguskaitseasutused, et meie seadused võivad küll olla vastuolus EL-i õigusega, kuid tegutseme vaikselt endisel moel edasi“.

 

Kas jällegi just Eestile iseloomulikult: „….  ei käivitunud põhiseaduslikkuse järelevalve, sest õiguskantsler ei näinud vastuolu põhiseadusega. Riigikohtu “süü” oli selles, et ta esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mis tõi Luxembourgist selge sõnumi, et Eesti ei kaitse piisavalt põhiõigusi. Riigikogu on nüüd asunud olukorda päästma kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõuga …..  „ !

 

Ajalool on kombeks korduda ja kui seadust, sh. põhiseadust, rikutakse juba tahtlikult ning põhiseaduslikkuse järelevalve tegelikkuses ei toimi, siis ei ole mõtet õigusriigi olemasolust rääkida!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga