Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.
PRIVAATSUSREEGLID
Nagu enamik teisigi veebilehti, kogub kuklase.ee veebileht andmeid külastuste kohta. See aitab meil aru saada, kui kasulik veebileht on ning mida võiks parandada.
Kuklase & Partnerid andmete kogumise tavad on kooskõlas käesoleva privaatsuspoliitikaga, kust te leiate detailset informatsiooni selle kohta, milliseid andmeid Kuklase & Partnerid kogub, kuidas neid kasutab ning kellel neile ligipääs on....
Alati aktiivne
Necessary cookies are required to enable the basic features of this site, such as providing secure log-in or adjusting your consent preferences. These cookies do not store any personally identifiable data.
Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.
Analytical cookies are used to understand how visitors interact with the website. These cookies help provide information on metrics such as the number of visitors, bounce rate, traffic source, etc.
Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.
Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.
Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid. Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse. Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib Kaitsepolitseiamet. Prokuratuur taotleb Ilja ja ametniku vahistamist.
Järjekordne näide Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitsei poolse avalikustamise valikulisusest (teisisõnu kahepalgelisusest)! Kui tahame siis avalikustame asjaosaliste nimed ja viitame avalikule huvile, aga kui ei taha või on tegemist kolleegiga, siis nimesid ei avalikusta ja ka ei põhjenda miks või ütleme et uurimise huvides ei avalikusta!
Kuidas on võimalik, et altkäemaksus on kahtlustatav Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnik, kes peeti Riigiprokuratuuri nõudel kaitsepolitsei ametnike poolt kinni, aga selle ametniku nime ei tohi avalikkus teada, sest Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitsei jaoks PUUDUB selle kahtlustuse saanud politseiametnikust altkäemaksu võtja nime avalikustamise osas AVALIK HUVI !
Kas tõesti on nüüdseks so. ca. viimase aastaga muutnud sellekohased seadused, mis taolise kõrge politseiametniku altkäemaksu kahtluse osas ei võimalda Riigiprokuratuuril ja Kaitsepolitseil enam tema nime avalikustada või on tegemist kolleegiga või on tegemist omade kaitsmisega või puudub AVALIK HUVI ?
Antud asjaoludest on ka järeldatav, et Riigiprokuratuuri poolt avalikustatud nn. Ilja ega ka altkäemaksu kahtlusega – nimetu politseinik ennast süüdi ei tunnista, sest mõlema isiku suhtes taotletakse vahistamist!
Kas õigusriigis tegelikkuses eksisteerivad mingid õigusnormid, mis taolist suvalist avalikustamist reguleerivad ?