Eesti riik on jõudnud järjekordse verstapostini! Ilmselt tähistavad paljud meist vabariigi aastapäeva kiluvõileibade ja oma riigi tundega!

Samal ajal peaksime mõtisklema selle üle, kuidas edasi minna. Kas need inimesed, kellele oleme usaldanud meie riigi juhtimise, riigivõimu teostamise, ka tegelikkuses tahavad ja tohivad Eesti rahvast teenida?

Kui meie president armastab viidata, et Sõna on vaba, siis kas see Sõna vabadus on antud vaid võimu omavatele valitutele! 

 Ei ole ju saladus, et aina suurenev polariseerumine on see, mis meie riigis on muutunud 

inimeste vahelist suhtlust järjest keerulisemalt mõistetavaks!

Analoogne olukord oli Eesti iseseisvumise perioodil, kus algne ühine riigi ülesehituse entusiasm muutus teatud hetkel täielikuks vastandumiseks, sest võimu omavad isikud panid ennast oma absoluutses tões
uskuma! President Päts ja ka näiteks naaberriigi president Ulmanis pidasid vajalikuks
kehtestada oma tõde ja kõike seda tegid nad oma väitel eelkõige ja ainult
rahvuse huvides, rahva jaoks.

Ajaloo paralleelina võib vaadata ka eelmise sajandi kolmekümnendate rahvusluse rõhutamist. Seejuures toimus massiline nimede vahetus ja otseselt sõimati/vaenati nii sakslasi kui venelasi. Loomulikult võib ütelda, et kõigeks
selleks oli ka põhjus. 

Aga kas me ei peaks ajaloost õppima ja kas olla tasakaalukas ei oleks mõistlikum?  

 Sakslaste ja venelaste otsese halvustamise järel otsustati kolmekümnendate lõpus keerata
suhtumine, aga hoopis teistsuguseks ja asuti nendega väga aktiivsesse „sõbralikku“ suhtlemisse ! Kas sakslased ja venelased olid selle vahepealse sõimamise juba unustanud? Teame, mis sellest kõigest lõpuks välja tuli! 

Arvan, et ei ole vaidlust selle üle, et ajalugu kordub.  Juba Vanas testamendis määratleti saatana uut ilmumist oma tegelikku kuju varjavalt ja seda just nimelt eesmärgist sõltuvalt! Mõistlikult mõtlevalt saame ju aru, et jutt ei saanud olla ainult usust või sarvedega tegelasest !

Kui me tänases Eestis kuuleme võimalikust riigipöörde kahtlusest ja on kahtlus, et selles võisid osaleda ka kõrgeid riigivõimu organid/isikud, siis enamus ei pööra ilusa talveilmaga sellele isegi mitte tähelepanu, sest kui kellelegi, kes sellest räägib panna juurde kurjategija silt, siis ei pea ju seda inimest uskuma! Küll meie võimuorganid juba ise teavad paremini ! Kui õiguskaitseorganite juhtide või endiste juhtide poliitilistes eelistustes on otsesed tõendid, siis ei julge sellele mitte keegi enam isegi viidata, sest tagajärjed võivad olla ootamatud/kriminaalsed! 

Analoogselt oli olukord ka eelmise sajandi kolmekümnendatel, kui riigi õiguskaitse/võimuorganite kaasabil tembeldati kurjategijaks igaüks, kes julges „õigetele“ vastu hakata!  

Lisaks, kui „õiged erakonnad/inimesed“ ütlevad midagi ja teised „ õiged erakonnad/inimesed“ sellega nõustuvad, siis on see nagu „tegelik tõde“, mille üle ei tohiks keegi isegi mitte vaielda ning kõik, kes sellele vastu vaidlevad, on
halvad ja väheharitud inimesed, keda ei tohiks Eestis üldse olla!  Veel enam, neid „vale erakonna/inimesi“ toetajaid
tembeldatakse Kremli agentideks, venelaste sabarakkudeks jne !  Kas ei tule tuttav ette juba sellest tänaseks lõppenud suurriigi parteilaste retoorikast, ainult et tembeldamine oli täpselt vastupidine?

Kindlasti paljud minuga ei nõustu, aga sõna peaks ka tegelikkuses olema vaba ! Kummalisel kombel on täna analoogne olukord  ka Saksamaal ja Venemaal ! Kui Saksamaal keegi julgeb kahelda „õigete erakondade/inimeste“ retoorikas, siis tembeldatakse ta kohe natsiks ! Suhelge sakslastega isiklikul tasandil ja te näete,

et see on tegelikkus! 

Kui Venemaal julgeb keegi kahelda „õigete erakondade/inimeste“ retoorikas, siis on tegemist natsiga või läänemeelse vaenlasega, kes tuleb vangi panna! 

22.02.2021 tuli uudis meie naabervabariigist Lätist! 

Uudise kohaselt kestis kohtumenetlus A.Lembergsi üle 14 aastat, toimus 770 kohtuistungit ja  Läti esimese astme kohus karistas Ventspilsi linna ülesehitajat ja riigi tuntuimat oligarhi Aivars Lembergsit pärast ligi 14 aastat kestnud menetlusi 5-aastase vangistuse ning kogu vara konfiskeerimisega ja lasi ta kohe kohtusaalis
arreteerida.

Läti peaks olema euroopalik riik? Euroopa Inimõiguste kohus on lugematu arv kordasid selgitanud nii Euroopa Liidu liikmetele sh. Eesti Vabariigile kui ka Venemaale kriminaalmenetluse mõistlikku aega ja on ilmne, et 14 aastat menetlust on ületanud igasuguse mõistliku aja!  Olemata teadlik Lembergsi kriminaalasja sisust meenutab taoline 14-aasta pikkune, kogu vara konfiskeerimisel põhinev esimese astme kohtuotsus, millega kohe kohtusaalis arreteeritakse, nõukogudeaegset kriminaalmenetlust ja kurikuulsat kriminaalkoodeksi § 58 ¹ .

 Uskumatu on vaadata otsa uudise üldpildile, et see kõik toimub Euroopa Liidus ! 

Eesti Vabariigi sünnipäeval on hea pidutseda ja kiluvõileiba süüa, teen seda minagi. Minu suguvõsa on viimase 100 aasta jooksul pidanud osalema erinevates sõdades, kuid õnneks suutis minu vanaisa ja isa valida n-ö õige poole. 

Aga kus on täna see õige pool, mille peaks kodanik valima, nii et keegi talle võimudele mittemeelepärase käitumise eest kriminaalmenetlust ei organiseeriks, teda kuidagi ei sõimaks?

Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti ja need eestlased, kes on Eesti poolel, õigel poolel !