Vandeadvokaat Silver Reinsaar kirjutab 09.03.2021 EE-s põhjalikumalt Euroopa Kohtu 2. märtsi 2021 otsusest kohtuasjas nr C-746/18. 

Eesti Vabariigi kriminaalmenetluse jaoks peaks see otsus olema märgiline.  

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92783317/advokaat-kas-moosivarguse-uurimine-oigustab-inimese-lausjalitamist?fbclid=IwAR1QLaNijkqe6NRy4pqovk39coJpCjbDxV8bJ1mScr6_iHS2RLQsl-R3vNo

Euroopa Kohus ütles, et Eesti Prokuratuur on pikki aastaid käitunud ebaseaduslikult ja prokuratuur on tõlgendanud (õigemini jätnud Euroopa õiguse kõrvale väitega, et prokuratuur juhindub Eestis kehtivast kriminaalmenetluse seadustikust) Euroopa Liiduga liitunud Eesti Vabariigi õigusakte vaid prokuratuurile meelepäraselt. Peale Euroopa Kohtu otsust olid nii mõnedki riigiprokurörid tõsised ja murelikud! 

Peale Euroopa Kohtu otsust (02.03.2021) antakse aga riigi peaprokuröri poolt avalikkusele (EE-s, 08.03.2021) seisukoht, et prokuratuur ei saagi teisiti tegutseda, kui Euroopa Liidu õigusnorme rikkudes ! 

Mitmed juristid on nimetanud taolist prokuratuuri poolt aastaid kestnud ebaseaduslikku käitumist lausa õigusdopinguks, sest Euroopa Kohtu poolt tuvastatud prokuratuuri pikaaegne ebaseaduslik tegevus andis neile huvide konfliktis tegutsedes sisuliselt õigusliku „dopingu“ ehk võimaluse saada ebaseaduslikult nende poolt menetletavatesse kriminaalasjadesse tõendeid ja mistahes muud infot. 

Tänane Eesti ja Euroopa õiguspraktika on kinnitanud, et dopingu kasutajatest ei saa muidu lahti kui need isikud, kes dopingu kasutamist aktsepteerivad ja ka nendega seotud isikutele seda kriitikavabalt võimaldavad, kõrvaldatakse ametist ! 

Spordidopingu osas on Euroopas võetud karm seisukoht, aga spordidopingu tarvitamist käsitlevad õigusaktid ei ole isikute põhiõigustega seotud, need pole otseselt seotud Eesti Vabariigi põhiseadusega.  

Eesti Vabariigi põhiseaduses määratletud isikute põhiõiguste prokuratuuri poolne teadlik rikkumine, mille rikkumises Euroopa Kohus tõsist probleemi nägi, peaks olema palju tõsisem kui spordidopingu reeglite rikkumine. Või ma eksin?

Ainult 6 päeva peale Euroopa Kohtu otsust leiab peaprokurör (EE-s 08.03.2021), et Euroopa Kohtu poolt esitatud teema vajab prokuratuuri jaoks vaid edasist diskussiooni – „ümarlauda“: „Kahtlemata on Euroopa kohtu eelotsuse valguses tõusetunud põhjendatud vajadus neil teemadel diskuteerida ning otsida tasakaalupunkti, et inimeste põhiõigused oleksid kaitstud, kuid oleks kaitstud ka kuriteo ohvriks langenud isikute õigused ja võimalus kuritegude kohta tõendeid koguda“.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92774783/intervjuu-kersti-krachti-kaitsja-oliver-naas-prokuror-esitab-krachti-ja-tederi-kinnipidamise-kohta-vastuolulisi-vaiteid

Kui Euroopa Liidu kõrgeim kohus teeb otsuse ja viitab tõsistele rikkumistele, siis kuidas on Euroopa Liiduga liitunud Eesti Vabariigi prokuratuuril võimalik väita, et meie seda otsust ei aktsepteeri. Meie ei võta endale varasema rikkumise eest vastutust ja hakkame nüüd mitte oma tegevust seaduslikuks muutma, vaid korraldame mingi diskussiooni – „ümarlaua“? Täpselt samuti õigustas enda huvide konfliktis toimunud tegevust endine riigi peaprokurör L. Perling, peale seda kui prokuratuuri  eetikanõukogu oli tuvastanud L. Perlingu poolt toimingupiirangu rikkumise. Mingit vastutust ei järgnenud ja viited väidetavale avalikule diskussioonile või nn. ümarlauale viitavad vaid vastutuse vältimisele. Avalikkusele lubatakse mingit diskussiooni ja isegi kui see diskusioon kunagi toimub, siis diskussiooniks (vähemalt teatud küsimustest/valdkondades) see vaid jääbki.

Ilmselge ohu märgina on vaadeldav ka peaprokurör A. Parmase 08.03.2021 EE-s esitatud ähvardus, nagu ei saagi prokuratuur põhiõiguste kaitsmisel ilma ebaseadusliku tegevuseta hakkama. Samuti hirmutatakse avalikkust prokuratuuri ning kohtu töökoormuse suurenemisega, juhul kui ikka neilt nõutakse Eesti Vabariigi põhiseaduses ja Euroopa Kohtu otsuses viidatud põhiõiguste kaitsmist!   

Kas tõesti ei ole Eesti Vabariigis võimalik ilma õigusdopinguta tegutseda? Kas tõesti ei ole prokuratuuril võimalik ilma ebaseadusliku käitumiseta tegutseda? Kas prokuratuur saab nõuda seaduskuulekust Eesti kodanikelt olukorras, kus ta ise käitub teadvalt ebaseaduslikult, ise jätkuvalt tarvitab ja aktsepteerib õigusdopingut!