Eelmisel nädalal Tartus mööda Turu tänavat kesklinna poole sõites tabasin end autot juhtimas näol naeratus, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Taipasin järsku, mis on selle põhjuseks. Tee ääres vaatavad iga natukese aja tagant vastu rõõmsad näod ja innustavad loosungid. Ja mitte ainult linnatänavatel, vaid maanteel sõites keset paksu metsa ja ka mahajäetud külas ilmuvad järsku ei tea kust välja naeratavad näod. 

Muidu üksluised ja igavad tänavad ning teeääred on muutunud rõõmust pakatavate inimeste mereks, kes lubavad läbi aegade paremaid tingimusi kõigile. Mis tingimusi? Mistahes tingimusi, sest on ju valimised ning eesmärk on saada kohalikus omavalitsuses võimalikult palju kohti selleks, et need lubadused peagi unustada ning asuda rahumeeli järgmist nelja aastat nautima. 

Arusaadavalt on tegemist üldistusega ning ma ei taha siinkohal liiga teha ühelegi rahva esindajale, kes ka tegelikult soovib kohalikus elus kaasa lüüa nii oma mõtete kui ka tegudega ilma, et sellest peaks tulema tingimata isiklik kasu.

Turu tänaval sõites tuli aga pähe idee, et miks ei võiks need rõõmsad näod kaunistada meie tänavaid ja maanteede ääri ka peale seda, kui valimised on läbi. Ja just nende isikute rõõmsad näod, kes on osutunud valituks kohaliku omavalitsuse koosseisu just tänu nende antud lubadustele. 

Kipub ju valijal olema haugi mälu ning peale valimisi unustatakse kiiresti, mida järgmise nelja aasta jooksul lubati korda saata. Lubaduste unustamine on arusaadav, sest ei jõua ju kõike meeles pidada ning enda elu vajab ka elamist. 

Aga selleks, et haugi mälu järgmise nelja aasta jooksul värske ja virgena hoida, võiks need samad näod ja loosungid jääda valijate silmade ette kuni järgmiste valimisteni. On ju hea, kui kõnnid aasta-kahe pärast mööda linna või sõidad Kanepist Savernasse, vaatad rõõmsaid nägusid ja antud lubadusi ning mõtiskled selle üle, kas lubadus on juba täidetud, kas on alustatud selle täitmist või on see sootuks kõrvale lükatud. Kuna pilt lubadusest ja esindajast on kogu aeg silme ees, siis ei ole muud, kui antud lubadust lahkesti meelde tuletada.

Erinevalt ilmselt enamikest inimestest rõõmustab minu süda kui ma näen tänavapildis tünnisauna või kohvikute päeva reklaami asemel hoopis kohalikku volikogusse valituks osutunud rahva esindaja rahulolevat nägu koos antud lubadusega ning mis seal salata – ka endal kerkib suunurk vägisi üles.