Palju õnne ! Kas täna on ka õigusliku korruptsiooni vastase võitluse pidupäev?  

ÜRO poolt 2003. aastal väljakuulutatud korruptsioonivastase päeva osas on Eesti olukord kindlasti parem kui mitmetes idapoolsetes naaberriikides. Tavakodanikena tahame uskuda, et õige hõlma ei hakka keegi ning prokuratuur on seaduslikkuse lipulaev!

09.12.2021 kirjutavad Eesti Päevalehes korruptsiooni valdkonna menetlejad: 

https://epl.delfi.ee/artikkel/95343779/tolliametniku-korruptiivne-tasu-oli-paar-grammi-kokaiini

„Tegelikult on pilt palju parem, kui inimesed ette kujutavad,” kinnitas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

„Meie asutused saavad töötada sõltumatult ja segamatult ilma igasuguste poliitiliste või muude mõjudeta.”

 „Saame kindlalt öelda, et meil pole seda hirmu olnud. See näitab, et meie asutused saavad töötada sõltumatult ja segamatult ilma igasuguste poliitiliste või muude mõjudeta,” tõdes Pern. Siin omakorda on edu alus selles, et põhiseaduses on kirja pandud prokuratuuri ja kohtu sõltumatus. „Me ei pea mõtlema hirmutundega sellele, et äkki meid kusagilt mõjutatakse või segatakse,” selgitas Pern.

Kindlasti võime täna tõdeda, et ühiskond on turvalisem, ametnike ausus on paranenud! 

Paraku ilmnevad aga taolisel, kampaania korras „rahvavaenlaste või korruptantide“ otsimisel toimuvate tulemuste saavutamisel tavapärased inimlikud nõrkused – tulemuse saavutamise eesmärgil „unustatakse“ seaduslikkus. Aga miks see unustatakse? „Tublide“ menetlejate jaoks on olulisem tulemus, mõne teise ametniku jaoks on oluline see võim, mis talle on antud, sest see tagab lugupidamise. Kindlasti on neid põhjusi teisigi. 

Kui politsei algatab prokuröri teadmisel korruptsiooniteemalise kriminaalasja, siis peaksime õigusriigis eeldama, et ju siis oli selleks selge ja põhjendatud alus ! Tavaliselt seda ka politsei ja prokuratuur alati rõhutab ! Mis on aga tegelikkus –  algatati kriminaalasi aga selle algatamise aluseks ei olnud tegelikkuses olemas mitte mingit järelkontrollitavat teavet või informatsiooni !

Näitena, politsei algatas prokurör T. Pern teadmisel kriminaalasja sisuliselt ja praktiliselt vaid „lakke vaadates“! 

Tundub uskumatu aga 2 aastat hiljem laiutab prokurör täiesti emotsioonivabalt käsi ja kinnitab, et tegelikkuses polnud kriminaalasja algatamiseks mingit teavet ega infot ja ei ole nüüd kohtumenetluses vajaliku järele-kontrolli teostamiseks võimalik kohtule mitte midagi esitada!  

Lisaks, samal päeval, kui otsustati „lakke vaadates“ algatada kriminaalasi, koostas ja andis prokurör T.Pern selles samas kriminaalasjas (jälitusloa) sideandmete väljanõudmiseks! Mis oli selle toimingu aluseks? Mitte midagi  –  „vaadati lakke“ ja sideandmete väljanõudmise loa tekstis kirjutas T.Pern, et on eelnevalt kogutud teave! 

Tänaseks oleme jõudnud sinna, kus prokuratuur peab kohtumenetluses oma varasemast korruptsiooniotsimise tegevuse seaduslikkusest aru andma, näitama oma tegevuse aluseks olnud infot või dokumente, aga neid pole ja nagu selgus, seda polnud ka siis, kui algatati kriminaalasi.  

Võime vaid tõdeda, et tegemist oli prokuratuuri ja politsei järjekordse „kalastamisretkega“ ehk siis võib liialdamata väita, et keegi suunas „sõltumatu“ prokuröri või „sõltumatu“ politseiniku korruptsioonikuritegu otsima ja seda „tuld tuleb lõpuni all hoida“! 

Ja SEE KÕIK on tänaseks juba väga paljudele tuttav tunne!  

Kui taolistel juhtumitel selgub kahe, kolme või seitsme aasta pärast, et prokuratuuri tegevus polnud õiguspärane või isegi kui hilisemalt midagigi tuvastatakse („.anna inimene küll leiame kuriteo“), siis kas saame sellel prokuratuuri nn. sõltumatusega õigustada prokuratuuri ebaseaduslikku ja ilma tegeliku vastutuseta toimuvat tegevust.  

Kes on korruptant ja kes on õiguslik korruptant?

Ei teagi, kas rahvusvahelise korruptsioonivastase päevaga koos saame tähistada ka õigusliku korruptsioonivastase tegevuse päeva.