Kas Eesti tegelikkus on niisugune, et valan kellelgi sopaga [üle] ja pärast naeran pihku!

Kas nüüd, kõigest 30 aastat hiljem, oleme jõudnud tagasi uudsesse „nõukogude“ aega? Kusagilt ülevalt – kaugelt öeldakse meile, milline säte kuulub kohaldamisele, keda luurata, kelle peale salakaebust esitada.
Kas erinevus varasemast on vaid see, et nüüd võime sellest Eestis rääkida, selle üle „mõttetult“ natuke arutleda? Miks mõttetult? Aga sellepärast, et nagunii toimub kõik nii nagu „ülevalt“ öeldakse. Ajaloolise näitena võib tuua piisavalt sarnaseid võrdlusi aastaga 1949. Tänase päeva võrdluses on meil analoogsed lõputud võrdlused Hiinast ja Venemaalt aga armastame rõhutada, et seal ju demokraatiat pole!
Kas meie demokraatlikus ühiskonnas ei peaks asjad natuke teist moodi käima? Kes ometi julgeb selles pealekaebamiste, koputajate, provokaatorite regulatsiooni üllas eesmärgis kahelda? Lauri Vahtre? Kui ta julgeb kahelda, ju ta vist on vene spioon!
https://laurivahtre.ee/tsensuurivabalt-27-01-2022/ ehk siis „ Pealekaebamise soodustamise ja hirmuõhkkonna kehtestamise seadus“
L.Vahtre toob kogu selle Euroopast suunatava õigusakti olemuse kenasti välja : „Rikkumine käesoleva seaduse tähenduses on ka tegevus või tegevusetus, mis ei kujuta endast õigusrikkumist, kuid on vastuolus õigusnormi eesmärgiga.“ Mis äraseletatult tähendab, et te võite küll seadust mitte rikkuda, aga seadusrikkuja olete ikka. Või veel lihtsamalt: te võite küll süütu olla, aga süüdi olete ikka. Sest keegi kuskil arvab heaks nii otsustada“.
Tõenäoliselt võtab veel mõni poliitik avalikkuse ees antud teemal sõna, aga see on ka ainuke erinevus nõukogude ajast ! Siis ei tohtinud taolistel teemadel kriitikat olla. Uus demokraatia on, et kritiseeri palju tahad aga sellest kritiseerimisest ei juhtu mitte midagi, sest seadus võetakse nagunii vastu – Euroopa Komisjon on selle juba ära otsustanud ja jälitamine , pealekaebamine, koputamine võib „uue hooga“ alata !
On isegi raske mõelda, et see pealekaebajate, koputajate, provokaatorite regulatsioon on üllas!
Endine Kaitsepolitsei peadirektor ja justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kelle ajal eelnõu koostati, ütleski, et ta toetab lokulööjate seaduse eelnõu. Aeg lisas, et ei usu seaduse rakendudes pealekaebamiste laine saabumisse: «Kui on esitatud pahatahtlik valekaebus, siis see on teistpidi karistatud. Ei ole niimoodi, et valan kellelgi siin sopaga [üle] ja pärast naeran pihku.»
Kas tõesti ei hakka õige hõlma mitte keegi? Kas on mõistlik unustada meie ajaloo inimlikud kogemused, repressiivorganite käitumise „inimlikkus“!
Kui kellelgi, siis L. Vahtrel peaks olema see ajaloo kogemus ja teadmine, aga kes teda ikka kuulab! Kogu pealekaebajate seadus ei ole mitte ainult 1949 aasta sarnane vaid on ka nii-nii sarnane täna Eestis kehtiva nn. toimingupiirangute regulatsiooniga, ainult et annab veelgi ulatuslikumad võimalused ka ettevõtjaid ja tavainimesi kiusata, peale-kaebama ja koputama „suunata“ !
Seadus : „ Rikkumiseks on tegevus või tegemata jätmine, mis juriidiliselt pole õigusrikkumine, kuid on vastuolus seaduse eesmärgiga, juhtudel, kui seaduses pole kõike kirjas“. Kas saite aru?
Kas ei tundu absurd kuubis? Justiitsministri väidetest võib välja lugeda, et kõik pealekaebajad tuvastatakse aga neid isikuid ei avaldata! Imeline uuendus! Kui nüüd selle pealekaebajate seaduse rakendamise teemal veel edasi mõtelda (kummalisel kombel
ei arutle L.Vahtre ega ka Postimees edasist), kes selle seaduse eesmärgiga oleva vastuolu siis otsustab ! Kas kohus? Kahtlen, sest 90 % asjadest lahendatakse prokuratuuris nn. suunatud kokkulepete, oportuniteedi jne. ja niisugune prokuratuuri ja politseipõhine see meie õigusemõistmine ongi!
Ka nn. toimingupiirangute seaduse osas on õiguskantsler juba 3 aastat väljendanud arusaamatust ja võtab igasugu üritustel selle kohta sõna, kurtes et toimingupiirangu regulatsioonist ei ole võimalik isegi mitte juristidel aru saada, rääkimata tavainimestest. Aga see õiguskantsleri jutt on nagu „väike tuuleke“ mida mitte keegi selles „tohutus“ Eesti korruptsioonis isegi ei pane tähele!
Ja prokuratuur muudkui „jahvatab“ ning mõned „mitte-nõustujad“ saavad karistuseks ka pika kohtumenetluse!
Samal ajal selgitab prokuratuur ettevõtjatele ja tavakodanikele, kelle suhtes on kuritegusid toime pandud, keda on varastatud, keda on petetud, et politseil ja prokuratuuril pole menetlemiseks ressurssi! Seda isegi juhul kui lähed viid politseisse kurjategijate kohta videokaamera lindid! Kohe lähiaja näide: https://www.facebook.com/photo/?fbid=5024274064277546&set=a.1111508262220832
Kokkuvõttes. Eks saame lisaks toimingupiirangu rikkujatena ehk tänases uues ilusas sõnastuses korruptantidena (1949 aastal oli nende nimetus rahvavaenlased) asuda ka pealekaebajate poolt väljavalitud korruptante otsima ja nende tegusid menetlema ja neid on Eestis kohe nii, nii jube palju!
C’est la vie Estonia!
VÄRSKED POSTITUSED
- Palun ka keskmise ulatusega põhiseaduse kehtivus!
- Eetilise mõõdupuu „looming“ !
- Toimingupiirang, korruptsioon – riigiprokurör vs õiguskantsler: kumb neist siis tõtt räägib?
- Kui politsei koputab – ootamatu üllatus või lihtsalt kolmapäev?
- Rahulikku jõuluaega ja ilusat uut aastat!
- “Ma ei nõustu sellega, mida te ütlete, kuid ma kaitsen surmani teie õigust seda öelda.” (Voltare)
- 31.10.2019 – 31.10.2024 . Viis aastat, mida ei osanud isegi kahtlustada!