Menu

Riigiprokurör Lehesmets peabki kaitsma oma ülemust, sõltumata sellest, kas ülemus valetab, vassib või kui tema mälupilt pole õige!

0 Comments

04.02.2022 kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter järjekordse kohtureportaaži!

 

 

 

Artikli loetavuse tekitamiseks on kindlasti humoorikas märkida selle juurde „Karu Mati“ teema ja artiklile juurde lisatud piltidelt jääb mulje,
nagu olnukski prokurör Lehesmets poolt esitatud  demagoogia kogu menetluse põhimure!      https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95815471/ullatus-kohtusaalis-prokuror-toi-mangu-salaparase-karu-mati

 

Eesti Ekspress: „Lehesmetsa sõnul ei näita metaandmed dokumendi sisulist ja tegelikku loojat. Oma sõnade kinnituseks tõi ta näiteks ühe kohtualuse, advokaat Olev Kuklase kaitseakti ja selle lisad. Nende dokumentide metaandmetes esinevad sellised nimed nagu Gambala, Kati ja Karu-Mati“. 

 

T.Vahter on õigusvaidluste kajastamisel väga kogenud ajakirjanik, kuid antud artiklit lugedes on ilmne, et T. Vahter ei saanud probleem-teemast tõenäoliselt ka ise aru või oli tal lihtsam kajastada artiklit kollases stiilis !

 

14.12.2021 esitas riigiprokurör Lehesmets kohtule teksti, mille pdf-metaandmed kinnitasid, et selle teksti loojaks oli 13.12.2021 kell 15:11:47 T.Pern ja A.Lehesmets vaid allkirjastas selle!  

 

Probleem, mida kohus arutas oli ju selles, et ca. kolme aastase kriminaalmenetluse järel ilmnesid täiendavad andmed, mis võimaldavad järeldada, et 22.11.2021 menetlusest kõrvaldatud riigiprokurör T.Pern jätkab salaja oma ebaseaduslikuks ja ebaeetiliseks tunnistatud tegevust.

 

Riigiprokurör T.Pern kõrvaldati menetlusest 22.11.2021 ja uueks prokuröriks sai A. Lehesmets! Tema poolt esitatavad uued dokumendid on aga jätkuvalt viidetega menetlusest tagandatud T.Pernile.  Selle asemel, et ausalt selgitada 14.12.2021 kohtule esitatud pdf-faili koostamise tegelikku tagamaad, asus A.Lehesmets aga aega kulutama hoopis kaitsja dokumentide koostajate väljatoomisele.

 

Üldjuhul polegi väga oluline see, kes konkreetse dokumendi ette valmistab või koostab, vaid oluline on see, kes selle allkirjastab! Antud juhul aga oli dokumendi koostajaks märgitud 22.11.2021 kohtumäärusega ebaseadusliku ja ebaeetilise tegevuse tõttu menetlusest tagandatud riigiprokurör T.Pern!

 

Kogu probleem oli ju selles, kas kriminaalmenetlusest valetamise, ebaseadusliku tegevuse, mätsimise jne. eest kõrvaldatud A.Lehesmetsa vahetu ülemus juhtiv riigiprokurör T.Pern jätkab oma ebaseaduslikku, valetavat tegevust nüüd juba salaja oma alluva seljatagant või mitte, sest kohtumäärusega T.Perni kõrvaldamine ei saaks olla vaid formalistlik tegevus!

 

 

Ametnike puhul on inimlik ja samas väga reaalne, et oma ülemust peab mistahes moel kaitsma! Millisel moel aga asus A. Lehesmets oma ülemust kaitsma?  Geniaalsel moel, nagu tavatses taolise demagoogia võtte puhul ütelda Dr. J.Goebbels – viige jutt mujale, siis ei pööra keegi enam tähelepanu põhiprobleemile, vaid kõik hakkavad arutlema hoopis teie poolt tõstatatud kõrvalise – näiliku – probleemi üle! Vot see on tase !

  1.  
  2. Tallinna Ringkonnakohus on juba 25.01.2021 tuvastanud, et Riigiprokuratuuris toimub  nö. omade suhtes susserdamine, järelevalve puudus jne.
  3.  
  4.  

Aasta on sellest Tallinna Ringkonnakohtu lahendist möödas aga tundub, et midagi pole muutunud! Kui O. Kuklase või E. Vavrenjuk satuvad riigiprokurör A. Lehesmetsa dokumendiga tutvumisel uuele infole, et Taavi Pern tõenäoliselt jätkab salaja tegutsemist, vaatamata tema menetlusest tagandamisele, kas siis ei võimalda taoline info per se  teha järeldust, et tegelikud järelevalve mehhanismid Riigiprokuratuuris ikka jätkuvalt ei toimi.  

 

Kas antud asjaoludel võib riigi peaprokurör või riigiprokuratuuri juhtivprokurör lubada endale täielikku puutumatust, sest mida iganes kohtunik ei tuvasta, ei juhtu nendega mitte midagi. Tegelikku vastutust ei järgne! Kas taolisele ebaseaduslikule või ebaeetilisele tegevusele järgnenud menetlusest kõrvaldamine ja kolmes kohtumääruses Riigiprokuratuuri tegevuse probleemidele tähelepanu juhtimine ei too ega ei peagi kaasa tooma mingit vastutust, isegi mitte distsiplinaarvastutust?

 

 

Tundub, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt 25.01.2021 tuvastatu on õige, aga sellest on justiitsministril ja kõigil prokuratuuriga seotud isikutel lihtsalt suva! Kas antud näite puhul ei ole tegemist mitte otsese VAIMSE SIDEMEGA, milline justiitsministrite, prokuratuuri järelevalve juhtide ning peaprokuröri/juhtiv riigiprokuröri vahel „kenasti“ toimib?

 

Kas ka kõik alluvad, kes edasiselt aitavad oma ülemusi „päästa“ ja neid kaitsevad omavad samuti puutumatuse indulgentsi?