Üle millise piiri Eesti Vabariigi riigiprokurör nr. 2 siis seekord läks?
Kas riigi juhtivprokurör Taavi Pern läks kohtumenetluses oma käitumisega üle piiri või on selle tegevuse nimetus „lihtsalt“ ebaseaduslik tegevus?
Kas riigiprokuratuur teeb vahet eetilisel, „professionaalsel“ ja seaduslikkuse piiri ületaval tegevusel? Kas nende jaoks see üldse kehtib?
Eesti Ekspressis on viisakas artikkel Taavi Perni järjekordsest „piiri ületamisest“: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120084674/kohus-prokuror-taavi-pern-laks-lubamatu-toendiga-liiale
Prokurör Taavi Pern soovis nii väga saavutada Eha Võrgu süüdimõistmist, et läks kohtu arvates istungil üle piiri.
Üle „millise piiri“ juhtivprokurör nüüd siis jälle läks?
On ilmne, et juhtiviva prokuröri jaoks ongi kriminaalmenetlus muutunud riigiprokuratuuri katselavaks, kus ta saab katsetada kohtunike närvide ja inimeste vastupidamise peal ning seda kõike maksumaksja raha eest ja ilma vastutuseta!
EV põhiseaduse § 13 näeb ette igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele ning deklareerib, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
Paratamatult tekib küsimus, kes on see SEADUS, kes kaitseb RIIGIVÕIMU OMAVOLI vastu!
Kumba neist esindab Taavi Pern? Või neid kõiki?
Kahtlemata on mõistlik, kui kohtunik A.Rebane kasutab prokurör T.Perni järjekordse ebaseadusliku tegevuse ilmestamiseks viisakaid sõnu – „üllatav“ ja „kahetsusväärne“ , kuid KAUA VÕIB T.Pern ilma igasuguse tagajärjeta Eesti inimestega katsetada ja ebaseaduslikult käituda?
Loogiliselt võttes peaks taolisele taunimisväärsele tegevusele järgnema prokuröri tegevuse osas teenistuslik järelevalve, keegi „erapooletu“ peaks ju samuti andma seisukoha. Kohus ei ole ja ei saa ju olla see, kes asub prokuröri „üle piiri minemisele“ teenistuslikke hinnanguid andma.
Praktiseerivad juristid tõdevad sageli, et teooria ja praktika on kaks täiesti erinevat asja. Nii näib see ka põhiseaduse §-ga 13, mida saab tõlgendada ka nii, et igaühel VÕIB OLLA õigus riigi ja VÕIB OLLA KA õigus seaduse kaitsele. Seadus VÕIB-OLLA kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
Tähelepanu väärib ka see, et paralleelselt saame jälgida seda, kas endiste haridusministrite Mailis Repsi ja Liina Kersna tegemisi kaitseb nüüd riigiprokuratuur, riik või seadus?
VÄRSKED POSTITUSED
- “Ma ei nõustu sellega, mida te ütlete, kuid ma kaitsen surmani teie õigust seda öelda.” (Voltare)
- 31.10.2019 – 31.10.2024 . Viis aastat, mida ei osanud isegi kahtlustada!
- Huvitav on see ajaloo kordumine ja mälu kadumine!
- EV Pankrotiseaduses on kokku 201 paragrahvi, kuid tegemist on siiski piisavalt keeruka seadusega!
- Kuidas mõjutab krüptovaraturu seadus ettevõtteid ja erakliente?
- Õigeksmõistetud, oli see mäng või tegelikkus?
- Eesti kriminaalmenetlus kui lõputu küünlapäev