Kes istub all, kes on saanud ülemise koha? Peteri printsiibil on erinevaid variatsioone aga tundub, et tänase ühiskonna märksõna on  võimujanu ja tuima panemine! Euroopa reeglid aga ainult segavad seda?  

https://www.err.ee/1608732940/euroopa-komisjoni-hinnangul-on-eestis-probleeme-suutuse-presumptsiooniga

Euroopa Komisjon leiab, et Eesti, Poola ja Soome teatatud ülevõtmismeetmetega on direktiiv ainult osaliselt üle võetud. Eelkõige on komisjon tuvastanud puudusi seoses süü kohta tehtavate enneaegsete avalike seisukohavõttudega ja asjakohaste parandusmeetmete kättesaadavusega.

Eesti määratleb ennast õigusriigina, aga Euroopa Komisjon ei saa vist kõigest aru? 

EU leheküljelt võime lugeda täpsemalt:

https://ec.europa.eu/atwork/applying-eu-law/infringements-proceedings/infringement_decisions/index.cfm?

lang_code=EN&typeOfSearch=false&active_only=0&noncom=0&r_dossier=INFR%282020%292348&decision_date_from=&decision_date_to=&title=&submit=Search 

Kas seda Euroopa direktiivi on võimalik ka kuidagi „eestipäraselt“ lugeda või paremini tõlgendada: 

Artikkel 4

Avalikud seisukohavõtud süü kohta

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kuni kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud, ei osutata ametiasutuste avalikes avaldustes ega kriminaalmenetluses tehtud otsustes, välja arvatud nendes, milles otsustatakse süü küsimus, kõnealusele isikule kui süüdlastele. See ei piira süüdistaja toiminguid, mille eesmärk on tõendada kahtlustatava või süüdistatava süü, ega menetluslikku laadi eelotsuseid, mille teevad õigus- või muud pädevad asutused ning mille aluseks on kahtlustused või süüstavad tõendid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui on rikutud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust mitte osutada kahtlustatavale või süüdistatavale kui süüdlasele, on vastavalt käesolevale direktiivile ja eelkõige artiklile 10 kättesaadavad asjakohased meetmed.

3.   Lõikes 1 sätestatud kohustus mitte osutada kahtlustatavale või süüdistatavale kui süüdlasele ei takista ametiasutustel levitada avalikult teavet kriminaalmenetluse kohta, kui see on hädavajalik kriminaaluurimisega seotud põhjustel või avalikes huvides.

Nüüd jääb vaid küsida, mis on Eestis juhtunud? Kes Euroopa põhimõtteid blokeerib? Kunagine Tartu Ülikooli legendaarne õppejõud Jüri Jegorov armastas viidata: Selles riigis kus demokraatiast kõige rohkem räägitakse, seal seda kõige vähem on!  Eesti õigusriigi kohta saame vist väita seda sama!  

Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri lehel pole Euroopa Komisjoni etteheitest lõhnagi! 

Kohe, kohe on aasta prokuröri valimine ja loodame, et sellel aastal ei saa mõni riigiprokurör aasta prokuröri tiitlit taoliste euroopalike põhimõtete eiramise, avaliku sopaga ülevalamise ja kahtlustuse esitamise vägitegude eest?