Arvasin, et A. Siinmaal läks veel hästi, et ta ei pidanud öö otsa arestimajas olema ja järgmisel päeval ilma kaitsjata Perniga vestlust pidama!  Ilmnes, et eksisin. Kolleegid viitasid, et antud menetluses oli juhtivaks riigiprokuröriks D.Nahkur -Tammiksaar! Vabandan, sest tegevuses esines sarnane “käekiri” !  

   

03.03.2023 Postimees avaldab artikli https://www.postimees.ee/7724047/kustutatud-e-kirjad-ja-saatuslik-nouanne-mis-viis-tartu-esiprokuroride-vallandamiseni

 

 

Artiklis on viidatud juhtiv riigiprokurörile ja ilmnes et antud antud juhtumil ei olnud juhtivaks  riigiprokuröriks mitte T. Pern vaid teine juhtiv riigiprokurör D.Nahkur -Tammiksaar, kes kirjutas  A. Siinmaale: «Hei, kas vastab tõele kapo väide, et oled saanud veebruaris e-kirja manusega, mis võib sisaldada piiratud tasemel riigisaladust? Kas sul on see kiri veel alles? Kui jah, palun edasta see mulle manuseta. Manus salvesta vajadusel ja e-kiri koos manusega kustuta palun ära,» kirjutas riigiprokurör.

 

Mis sellele kolleegide vahelisele suhtlemisele järgnes? A. Siinmaaga peaaegu samakaua töötanud D.Nahkur Tammiksaarel oli vist piisavalt lõbus, kui ta sai kolleegi suhtes rakendada, vahetult jõululaupäeva eelselt so. 22. detsembril 2021, kaitsepolitseinike juhtimisel toimuvat A. Siinmaa kahtlustatava kinnipidamist ja Lutsu tänavale kaitsepolitsei hoonesse transportimist?

 

 

Tabasime päti!

Taoline tegevus oleks olnud tavapärane T. Pernile aga tundub, et ka D.Nahkur Tammiksaarele. A. Siinmaal läks veel hästi, et ta ei pidanud öö otsa arestimajas olema ja järgmisel päeval ilma kaitsjata Perniga vestlust pidama!  

 

Kas tõesti oli juhtival riigiprokuröril põhjus arvata, et A. Siinmaa ei oleks tulnud Kaposse kutsel või telefonikõne peale. Kas ei ole juba mitte üldteadaolev see, et taoline kinnipidamine ja Kapo majja transportimine kuulub pernilikku „tavapärasesse filmilikku repertuaari“! See, et kahtlustatava kinnipidamisele järgneb vestlus Perniga või kahtlustatava ülekuulamine on aga juba tavaprotseduur ! Kas antud juhtumil toimus see D.Nahkur -Tammiksaarega ja seda vaid kahtlustatava õiguste tagamisena?   

 

Peeglike, peeglike seinapeal…. 

On väga eriline lugeda nii peaprokurör A. Parmase ja ka prokuratuuri sisekontrolli juhi D. Nahkur- Tammiksaare sellekohaseid kommentaare, prokuröriametiga käib kaasas väga kõrge eetika- ja moraalitunnetus ning kahtlused prokuröride aususes ei tohi jääda õhku.

 

Kui A. Parmas koos T. Perniga panid väga tulusasse ametisse oma sõbra, kui T. Pern valetamiste, mätsimiste ja vassimiste tõttu menetlustest taandati, kui T. Pern ja Parmas hoolimatult valetades saadavad vastuseid päringutele siis on ilmne, et nende suhtes prokuratuuri eetikakoodeks ei kehti. Nüüd järsku aga hakkas see eetikakoodeks Siinmaa ja Hänilese suhtes niisuguse ulatusega kehtima, et oli vajalik nad lausa usalduse kaotusega vabastada!

 

Kas avalikkusele jäetakse midagi rääkimata?

Kindlasti aitab tõeline mõistuse hääl lugeda A. Parmase, T. Perni ja D. Nahkur -Tammiksaar moraalilugusid ja paralleelselt saame vaadata selles samas artiklis „jooksvat“ reklaami prokuröri eetikat rikkunud endise peaprokuröri erakonnast:    

Riigiprokuratuuri riigisaladuse käitlemise ja eetikateema on ka minu varasemates postitustes olnud põhjalikumal käsitletud, aga peaks olema ilmne, et eetika ja riigisaladuse käitlemine toimub Riigiprokuratuuris nagu Vene multifilmis „Kolm sõpra Prostokvašinost“?

 

Postimehe artiklist nähtuvalt oli ka Siinmaa asjas põhiküsimus riigisaladuse „kummalises“ käitlemises. Riigiprokuratuuri loomingulisus on aga alati üllatav. Ühel juhul juhiti see riigisaladuse rikkumine 40 euroseks trahviks ja teise juhul visati kaks 29 aastat töötanud prokuröri „üle parda“.

 

Aga kas riigisaladust võibki käidelda suvaliselt ja n-ö pool-avalikult ehk siis juba varasemalt toodus näidetena, kus riigisaladusega kinnikaetud tekst on ühes kohas kinnikaetud ja sama kriminaalasja teises dokumendis on sama teksti lõik avatud. Kuidas on võimalik, et Eestis riigisaladusena oleva info käitlemiseks tegelikkuses reeglid puuduvad?

 

Minupoolt juba varasemalt esitatud näites teatas Riigiprokuratuur ja Kapo, et seda politseinikku (kes sai samal ajal presidendilt ordeni), karistati riigisaladusega halva ringikäimise pärast väärteomenetluses nr 913018000003 trahviga 40 eurot. Aga selle sama riigisaladuse suvalist “kinni katmist” ja käitlemist juhtinud riigiprokuröri – ei mingit probleemi! See juhtum, millele mina viitan ja mille raames politseiniku karistamine toimus 2018, juhtus ühes tänaseks lahendi saanud kriminaalasjas.

 

Kas nüüd aga on Riigiprokuratuur asunud korda looma ja leiti ringkonnaprokurörid, kelle kallal oli võimalik eetikat tavapärasest karmimalt rakendada, samal ajal sobitada need isikud riigiprokuratuuri meediaprojekti?

 

Püüdsin advokaadina juba 2018 nii Kapolt kui Riigiprokuratuurilt teada saada, kas riigisaladuse käitlemisel EV-s tegelikkuses üldse mingeid reegleid on olemas või toimub see lihtsalt suvalise toimetamisena. Kapo vastas ja viitas vaid 40.- eur trahvile aga riigisaladuse käitlemise mure ja tegelike reeglite osas jäeti vastus lihtsalt andmata. Küll aga on põhjust  sellele järgnevast järeldada Riigiprokuratuuri ja Kapo poolset ilmset solvumist ja kättemaksu, sest minu probleemi tõstatus oli neile äärmiselt „ebamugav“! 

Kui neid asjaolusid oma postitustes käsitlen, siis peaksid kohusetundlikud riigiametnikud selles ka sisulist muret nägema! Tegelikkus aga on see, et enamus ei julge sellel teemal midagi ütelda, sest keegi ei taha endale seda pahameelt mis võib tekkida Riigiprokuratuuri “sõpradelt” või nende poolt juhitavast Kapost!