Euroopa advokaatide päeva tähistamisel läks mõte paratamatult Euroopas senini deklaratiivselt eksisteerivatele põhimõtetele. Pean siinkohal silmas õigusriigi põhimõtet, mille ühe mõtte kohaselt peaks olema kliendile tagatud õigus usaldada oma saladusi vähemalt advokaadile arvestusega, et tema saladus on hoitud. Just nii nagu ühes õigusriigis võiks kohane olla.

Olen ise olnud selle poolt, et riigi julgeolekuorganid peavad aktiivselt seisma riigi eest ja püüdma avastada terroristide või riigikukutajate või ka muude kurjategijate kuriteod. Aga kui mõned inimesed organites asuvad tegutsema oma subjektiivsetest huvidest lähtuvalt, kui tegelikkuses asutakse võimul olevate inimeste poolt kõrvaldama neile ebamugavaid inimesi, konkurente või ka poliitikuid, siis on ühiskonnas võimaldatud võimu koondumist liiga kitsa ühiskonnagrupi kätte, nende kätte, kes tegutsevad näilikult seaduslikult, aga eelkõige eesmärgiga neile või nende tuttavatele ebasobivaid isikuid sh. ka advokaate kõrvaldada, samal ajal säilitada või kindlustada oma võimu ja mitte vastutada oma ebaseadusliku tegevuse eest.

Peame tõdema fakti, et vähemalt viimased 5 aastat on Riigiprokuratuuri juhtimisel asutud Kaitsepolitsei ja Keskkriminaalpolitsei kaasabil advokaate otseselt ründama, sildistama ja süüdistama!   

Vandeadvokaadid, kelle suhtes on viimastel aastatel seda rünnakut teostatud, on Riigiprokuratuuri poolt üle valatud alusetute ja riigiprokuratuurile sobivate väljamõeldud süüdistustega, tegeldud on samal ajal ka nn. kalastamisega, et midagigi leida ja samuti on riigiprokuratuur samastanud advokaati tema kliendiga.

Arvan, et on ka oluline mõtiskleda ja meelde tuletada seda, kes mis ajal neid omavoli ja ebaseaduslikkuse „seemneid“ külvas. Kes, mis ajal oli siis peaprokurör ja kelle ajal tuli nende nn. seemnete külvamisest tulenev mõru saak üles korjata? Kas peame uskuma, et enne võimu kaotamist külvati taolisi „seemneid“ vaid professionaalsusest tulenevalt või kogemata? Kas sellejuures ka keegi nendest riigiprokuröridest mõtles, millist kahju kellegi poolt taoline võimumäng või nende populism võib tekitada. Kui palju kaotab riik/maksumaksja?    

Tänaseks on nende menetlemistega jõutud sinna, kus järjestikku juba 4 vandeadvokaati – V.Särgava, O.Kuklase, K.Namm ja K.Tuul – on õigeks mõistetud.

Tõsi, need on veel esimese astme kohtuotsused aga ei ole kahtlust, et kohtuvõim on suutnud sellejuures jääda sõltumatuks! Riigiprokuratuur on nende pikkade aastate menetlusliku katsetamisega tekitanud suure kahju, kuid need riigiprokuratuuri võimu-isikud on saavutanud oma tahtmise. Nad on ülbelt ja avalikult kahjustanud Eesti Advokatuuri ja nende advokaatide mainet, kätte saanud ka advokaadibüroodes olevate klientide andmed! Nad on räigelt kahjustanud seda usaldust mida Euroopas püütakse avalikult meile deklareerida!

Samal ajal mitte keegi nendest riigiprokuröridest ja nende käsutäitjatest selle ilmse ebaseadusliku ning suunatud käitumise eest ei vastuta. Mitte keegi isegi ei tee sellekohast järelevalvet, et kuidas siis oli võimalik nii ekslike süüdistustega nende inimkatsetuste tegemine?

Need riigiprokurörid, kes seda tegid ei saaks olla riigijumala staatuses! Kas saab sõltumatusega õigustada ebaseaduslikku tegevust?  

Muidugi võime me neile selles Euroopas andestada, aga kas on võimalik ka unustada! 

Samal teemal: